Eesti soometsade lehtede lämmastiku aineringe mikrobioom

Abstract

Soometsi kuivendatakse suurema puidutootlikkuse eesmärgil ja samuti metsastatakse vanu freesturbaalasid, et neid korrastada. Mõlemad mõjutavad soometsade aineringeid ning nende tulemusel muutub ka kasvuhoonegaaside emiteerumine atmosfääri. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida Eesti soometsade lehestiku rolli lämmastiku aineringes. Töös eraldati lehtedest DNA ning uuriti lehestikus esinevate bakterite ja arhede rolli lämmastiku aineringes qPCR meetodil. Tulemustest selgus, et Eesti soometsade lehestikus ei pruugi denitrifikatsioon sageli lõpuni kulgeda ning selle käigus võib emiteeruda N2O. Lepaliigid on tõenäoliselt freesturbaalade korrastamiseks lämmastikuringe seisukohalt kasulikumad, sest nende lehestikul esineb rohkem lämmastikuringe funktsionaalseid geene kui näiteks kaskedel.