DE SIGNIS LOQUENDI: BENEDIKTLASTE KLOOSTRIVIIPEKEELEST KOLME LEKSIKONI PÕHJAL

Abstract

Käesolevas töös on uuritud benediktlaste kloostriviipekeelt selle kolme erikuju (Cluny, Fleury kloostri Saint-Benoît-sur-Loire’is ja Canterbury Christ Churchi kloostri viipesüsteemid) kaudu. Töö alusmaterjaliks on kloostriviipekeele leksikonid ning nende kommenteeritud tõlked, mis võimaldavad lugejal neile tekstidele ligi pääseda ning kommentaariumi abil neid loodetavasti ka paremini mõista.Kloostriviipekeelte uurimisseisu kirjeldamise kaudu on lugejale ja võimalikele edasistele uurijatele kirjeldatud praegust olukorda ning osutatud ehk sellele, kustkohast tööga jätkata võiks. Senini on uurijad keskendunud suuresti tsitertslaste viipekeelele ning samuti on ainesele lähenetud ennekõike ajaloolisest perspektiivist, jättes kasutamata võimalused kasutada kloostriviipekeelte uurimisel teiste teadusharude meetodeid.