Body schema: a solution to the epistemic dilemma of constrained imagination

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tartu Ülikool

Abstrakt

This bachelor’s thesis investigates the epistemic role of imagination in response to the criticism that imagination cannot justify or play a role in the justification of knowledge. The work is built around the framework proposed by Amy Kind (Imagination under Constraints) and addresses the dilemma posed to her by Arnon Levy and Ori Kinberg. The dilemma presents a skeptical argument against the epistemic power of imagination, claiming that either the epistemic role of imagination is trivialized if the constraints are operating explicitly, or it remains mysterious and unexplained if they are applied implicitly. This thesis proposes the concept of the body schema from the theory of embodied cognition as a response to the dilemma, reinforcing Kind’s framework. The body schema links imagination to bodily experience, providing constrained reality-based simulations without collapsing into hypothetical reasoning or a mysterious “black box.” Although the response primarily applies to action-oriented imaginings, the argument still rebuts the absolute skeptical claim about the epistemic power of imagination. This also opens the way for further development of the framework and investigation of constraints in other types of imagination.

Kirjeldus

Kujutluse võime luua ja/või põhjendada teadmist on üks keskseid teemasid tänapäeva vaimufilosoofias, kujutlusefilosoofias ja epistemoloogias. Ajalooliselt oli eeldatud, et kujutlusvõimel puudub epistemoloogiline jõud - kujutlusvõime ei saa olla usaldusväärse teadmise allikaks ega mängida mitte-triviaalset rolli teadmise põhjendamises. Mitmed kaasaegsed filosoofid, nagu Amy Kind, vaidlustavad aga selle vaate. Töös „Imagination under Constraints“ pakub Kind välja uue raamistiku, väites, et teatud tingimustel (reaalsuse ja muutuse piirangud) saab kujutlusvõime mitte ainult rikastada meie arusaama maailmast, vaid mängida ka rolli uskumuste põhjendamises. Selle ja sarnaste raamistike kriitikud, Arnon Levy ja Ori Kinberg, esitavad dilemma: kui kujutlusvõimele seatud piirangud rakenduvad selgelt (nt formaalsete reeglitena), taandub selle epistemoloogiline roll triviaalsele hüpoteetilisele arutlusele; kui aga piirangud on implitsiitsed, jääb nende toimimismehhanism selgitamata, mis viib skeptitsismini kujutlusvõime epistemoloogilise potentsiaali osas. Käesolevas töös väidan, et dilemma teise haru saab ümber lükata, toetudes keha skeemi kontseptsioonile. See prereflektiivne sensoormotoorne süsteem juhib kehalist liikumist ja füüsilist suhtlust keskkonnaga. Ma väidan, et tegevusele orienteeritud kujutlusvõime, mis tugineb keha skeemile (nt kujutledes füüsilisi tegevusi nagu hüppamine või ruumis liikumine), allub automaatselt realistlikele piirangutele, vältides seeläbi vajadust mingi salapärase või seletamatu mehhanismi järele. Seeläbi näitan, et dilemmaga kaasnev absoluutne skeptiline väide kukub kokku, kaitstes Amy Kindi raamistikku ja näidates, et vähemalt tegevusele orienteeritud tüüpi kujutlusvõime võib omada epistemoloogilist jõudu, mängides rolli põhjendamises.

Märksõnad

kujutlusvõime, imaginaton, piirangud, constraints, põhjendamine, justification, filosoofia, philosophy, body schema, action-oriented imaginings

Viide