WAIS-III alltestisisene hajuvus kui võimalik psühhopatoloogiline marker kliinilise grupi hindamisel?

Abstract

Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kas Eesti oludele kohandatud WAIS-III testi põhjal arvutatud alltestisisese hajuvuse skoore on võimalik kasutada diagnostilise markerina kliinilise grupi eristamiseks kontrollgrupist ning selgitada välja alltestisisese hajuvuse skooride seos üldise võimekuse indeksiga ja seose iseloom. Uuritavasse kliinilisse gruppi kuulus kokku 87 testitavat, neist 26 isikul oli diagnoositud Alzheimeri tõbi ja 61 isikul skisofreeniaspektri häire. Võrreldavasse kontrollgruppi valiti kliinilise grupiga sooliselt, hariduslikult ja vanuseliselt sobivad 87 isikut. Tulemused kinnitavad mitmeid varasemaid uurimusi, mis näitavad suuremat alltestisisest hajuvust normaalses populatsioonis ning et suurem alltestisisene hajuvus esineb sarnaselt alltestide vahelise hajuvusega pigem kõrgema üldise võimekuse indeksiga isikutel, mistõttu ei saa alltestisisest hajuvust kasutada eraldiseisvalt diagnostilise markerina. Samas toob uurimus esile ka vastuolusid üldiste järeldustega, näiteks Sarnasuste alltesti negatiivse seose puhul. Lisaks on töös arutletud saadud tulemuste praktiliste kasutusvõimaluste üle ning antud soovitusi edaspidisteks uurimusteks.