Tunnetuslik õiglus tööturul: tegurid, mis mõjutavad tööle saamist noorte arvates

Abstract

Magistritöö eesmärk oli selgitada välja, millised tegurid määravad noorte hinnangul ära selle, kas inimene võetakse tööle või mitte. Püstitati kaks uurimusküsimust: kuidas erineb tunnetatud õiglus tööle saamisel noorte puhul ülejäänud vanusegruppidest ja kuidas on tunnetatud õiglus tööle saamisel seotud sotsiaalmajanduslike teguritega, perekondliku tausta ja tööturu tunnustega. Töö esimeses pooles toodi välja kirjanduses kajastatud tegurid, mis võivad kujundada inimese subjektiivset arvamust. Töö teises pooles kasutati ESSi 9. vooru andmeid (2018), mille analüüsiks kasutati binomiaalset logistilist regressioonanalüüsi. Kokku loodi kümme regressioonimudelit nii noorema kui ka vanema vanusegrupi lõikes, et saada aru, kuidas teoreetilises osas käsitletud tegurid kirjeldavad tunnetuslikku õiglust tööturu kontekstis. Nii noorem (vanuses 15–35) kui ka vanem vanusegrupp (alates 36-eluaastast) tajuvad küsitud tööle saamist mõjutavad tegureid (inimese teadmised ja oskused, ametialane töökogemus, tuntakse kedagi organisatsioonis, sisserändaja taust ja sugu) võrdlemisi sarnaselt. Küll aga võivad regressioonanalüüsi tulemused viidata sellele, et mehhanismid, kuidas kujunevad välja arvamused tegurite tööle saamise mõju kohta, võivad vanusegrupiti erineda. Teise uurimusküsimuse, mille eesmärk oli selgitada välja, kuidas tööle saamine on seotud sotsiaalmajanduslike tegurite, perekondliku tausta ja tööturu tunnustega, tulemused näitavad indiviidi ema tegevusvaldkonna märkimisväärset mõju. See võib viidata, et perekondlikud tegurid mängivad keskset rolli tunnetusliku õigluse kujunemisel tööle saamise kontekstis. Noored on heterogeenne grupp. Erinevatesse gruppidesse kuuluvate noorte jaoks varieeruvad ka tegurid, mis noore hinnangul mõjutavad inimese tööle saamist. See, kuidas erinevaid tegureid tajutakse, võib mängida märkimisväärset rolli selles, kuidas noored kujundavad oma eluteed, sealhulgas planeerivad enda tööelu.