Lapseeas esinevate keskkondlike riskifaktorite ja subjektiivse heaolu seos depressiivsusega noores täiskasvanueas

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise longituuduuringu (ELIKTU) andmestiku põhjal lapseeas esinevate keskkondlike riskifaktorite seost depressiooni sümptomite esinemisega täiskasvanueas ja subjektiivse heaolu rolli sümptomite ennetamisel. 9-aastastelt (n = 538) koguti infot keskkondlike riskitegurite ja subjektiivse heaolu kohta, depressiivsust mõõdeti 25- (n = 440) ja 33-aastaselt (n = 425). Keskkondlike riskide ja laste isikuomaduste kohta koguti andmeid ka lapsevanematelt ja õpetajatelt. Töös leiti, et ema madal haridustase ja isa vaimse tervise häire on seotud kõrgemate depressiivsuse skooridega. Teiste keskkondlike faktorite osas statistiliselt olulisi tulemusi ei leitud. Lastel, kes hindasid oma subjektiivset heaolu kõrgeks, aga kelle peres esines rohkem rahapuudust või puudus isafi guur, oli varases täiskasvanueas oluliselt madalam depressiivsus kui lastel, kes hindasid oma subjektiivset heaolu kõrgeks, aga peres rahapuudust eriti ei esinenud või isafi guur oli olemas. Vanemate vaimse tervise häire esinemisel oli kõrge subjektiivne heaolu seotud kõrgemate depressiivsuse skooridega. Lapseeas esinevad riskitegurid võivad osaliselt ennustada depressiooni noores täiskasvanueas ning kõrge subjektiivne heaolu võib täita olulist rolli toimetuleku tagamisel ka keeruliste elutingimuste esinemisel.