Agressiivsuse seosed digivahendite kasutamise ja sotsiaalse toetusega Eesti koolinoortel

dc.contributor.advisorLaas, Kariina, juhendaja
dc.contributor.authorPenu, Reesi
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Psühholoogia instituutet
dc.date.accessioned2021-11-11T09:52:57Z
dc.date.available2021-11-11T09:52:57Z
dc.date.issued2021
dc.description.abstractMagistritöö eesmärgiks oli uurida agressiivse käitumise ja ohvriks olemise seoseid digiseadmete kasutamise ja sotsiaalse toetusega. Valimi moodustasid 258 7. klassi õpilast erinevatest Eestimaa koolidest. Illinois Bully Scale (IBS) küsimustikul tuvastati neljafaktoriline lahend: sarnaselt originaalküsimustikule Kaklemine ja Ohver, kuid Kiusamise skaala jagunes kaheks – otseseks ja kaudseks kiusamiseks. Selgus, et rohkem digivahenditega aega veetvad noorukid on agressiivsema käitumisega. Problemaatiline nutitelefoni kasutamine (E-SAPS18) on seotud kiusamiskäitumisega, kuid mitte ohvrirolliga. Kuigi eelkõige vanemate sotsiaalne toetus omas kaitsvat rolli ohvri ja agressiivse käitumise tahkude vastu lihtseoste analüüsis, jäi kahetasandilistes regressioonimudelites püsima vaid ohvri mudeli tulemus. Sotsiaalne digiaeg ennustas Kaudset ja Otsest kiusamist kõikides mudelites, Meessugu ennustas Otsest kiusamist ning Kaklemist. Kaudse kiusamise ennustajana ilmnes esimese taseme mudelis Vanematelt tajutud madal toetus, kuid E-SAPS18 kaasamine mudeli teisele tasemele, omistas osa seletusjõust. Kaklemist ennustasid esimese taseme mudelis kõrge Sotsiaalne digiaeg ja Vanematelt tajutud madal tugi, kuid need teisel tasemel E-SAPS18 kaasamisel oluliseks ei osutunud, vaid Sõpradelt tajutud kõrgem tugi ning problemaatiline nutiseadme kasutamine olid parimateks ennustajateks. Ohvriks olemist ennustas mõlemas mudelis edukalt Meessugu, madal Produktiivne digiaeg ning Vanematelt tajutud madal sotsiaalne toetus. Problemaatilise nutiseadme kasutamise lisamine mudelisse aitas parandada kõikide loodud mudelite ennustusvõimet, välja arvatud ohvriksolemise puhul. E-SAPS18 lisamine panustas kõige tugevamalt Kaudse kiusamise ennustamisesse. Kuigi E-SAPS18 ennustas ka Kaklemist, jäi see panus nõrgaks.et
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/75780
dc.language.isoestet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subjectnoorukite agressiivsuset
dc.subjectdigivahendite kasutamineet
dc.subjectyouth aggressionen
dc.subjectusage of smart devicesen
dc.subject.othermagistritöödet
dc.subject.othersotsiaalne toetuset
dc.subject.othersocial supporten
dc.titleAgressiivsuse seosed digivahendite kasutamise ja sotsiaalse toetusega Eesti koolinoortelet
dc.title.alternativeInteractions of aggression, smart devices usage and social support in Estonian student populationen
dc.typeThesiset

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
Penu_Reesi_magistritoo.pdf
Suurus:
607.58 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Kirjeldus:

Litsentsi pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Pisipilt ei ole saadaval
Nimi:
license.txt
Suurus:
1.67 KB
Formaat:
Item-specific license agreed upon to submission
Kirjeldus: