George Berkeley immaterialism ja kvantfüüsika Kopenhaageni tõlgendus

Abstract

Epistemoloogilises mõttes on nii Berkeley immaterialismil kui ka kvantfüüsika Kopenhaageni tõlgendusel üsna suur kattuvus. Mõlemad rõhutavad tajujast sõltuvust, mida näitas ka formaalloogiline seos. Kuna objektide omaduste puhul on alati vajalik viide tajujale või mõõtmise ajal olnud tingimustele, on mõlemal juhul tegu ka antirealistliku epistemoloogilise positsiooniga. Edasist metafüüsilist spekuleerimist saatis algul edu, kuid arutelu lõpus tekkisid siiski vastuolud. Mõlemad positsioonid väidavad, et tajujal pole kontrolli selle üle, mida ta tajub, ning mõõtja ei tea, mis arvväärtusi ta saab mõõtmisi teostades. Järelikult pole meelelised ideed inimese kontrollida, vaid Berkeley järgi Jumala juhatuse all. Lainefunktsiooni kollaps on vaid kirjeldus Jumala mõistuses toimuvast protsessist ning seda on ka kvantolekute superpositsioon. Ent idealistliku jätkuvuse teesiga edasi minnes järeldub sellest, et meelelised ideed, mida tajub ainult Jumal, võrreldes nii inimese kui ka Jumala poolt tajutavate ideedega, on erinevad, kuid mitte ontoloogilises mõttes. Tegu on ikkagi meeleliste ideedega, nad vaid käituvad erinevalt sõltudes sellest, milline vaim neid tajub – piiratud või piiramatu. Kvantfüüsika seadusi on vaja selleks, et piiratud vaimudele paistaks meeleline maailm korrapärane ja mõistetav. Teiselt poolt võivadki aga kvantfüüsika printsiibid kirjeldada Jumala mõistust. Siiski lõppevad siin kooskõlad ja sarnasused, sest kuigi Belli teoreemi järgi ei saa kvantosakestele omistada omadusi enne mõõtmist, on kvantosake endiselt olemas. See läheb aga vastuollu Berkeley vaadetega. Kuigi asjad saavad inimese tajust lahus eksisteerida Jumala kaudu, ei saa ükski asi eksisteerida ilma omadusteta ehk ideedeta, sest iga objekt ongi vaid ideede kogum. Samuti erinevad positsioonid üksteisest determinismi küsimuses, sest kvantfüüsika seadused ei ole deterministlikud, vaid pelgalt tõenäosuslikud, Berkeley järgi aga peaks Jumala tõttu maailm olema deterministlik. Teadusfilosoofilises lähenemises on lainefunktsiooni kirjeldus kooskõlas Berkeley instrumentalismiga – seda nähakse matemaatilise objektina ning mitte reaalsuse kirjeldajana. Kui nõnda käsitleda kõiki kvantfüüsika printsiipe pelgalt kui tööriistu, saab ületada ennist ette tulnud raskused, kui neid tõlgendada Berkeley metafüüsika raames. Kvantfüüsika on katsetulemuste kirjeldamisel edukas ning Berkeley’l pole selle vastu midagi, kui seda tõlgendada instrumentalistlikult ning omistada põhjuslikkus Jumalale, mitte aga kvantmehaanikaseadustele.