Nõukogude Eesti honorarisüsteemi põhijooni aastatel 1944–1969: institutsiooni- ja isikukeskne vaatenurk ilukirjanduse näitel

dc.contributor.advisorTannberg, Tõnu-Andrus
dc.contributor.authorBraun, Mihkel
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
dc.date.accessioned2025-10-09T13:11:49Z
dc.date.available2025-10-09T13:11:49Z
dc.date.issued2025
dc.description.abstractMihkel Braun Annotatsioon: Magistritöö käsitleb Eesti NSV-s aastatel 1944–1969 kehtinud honorarisüsteemi, näitlikustades selle toimimist eeskätt läbi ilukirjanduse valdkonna. Töö selgitab esiteks autoritasude väljamaksmise korralduse aluspõhimõtteid, hõlmates ka nende nende kujunemist ja muutumist ajas. Teisalt näitab uurimus, kuidas süsteem praktilises elus toimis, kasutades selleks nii üksikisikulisi (Betti Alveri tegevus tõlkija ja luuletajana) kui institutsionaalseid (NSVL Kirjandusfond, ÜAÕKV) näiteid. Niisamuti näitab töö honoraride rolli Nõukogude Eesti kultuuripoliitika ja Eesti ühiskonna nõukogustamise teostamisel – kõrged autoritasud olid leebemaks alternatiiviks repressiivmeetoditele ning nende kaudu meelitas kommunistlik võim autoreid omaalgatuslikult looma uuele korrale ideoloogiliselt sobilikke kirjandusteoseid.
dc.description.uridc.description.uri
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/116723
dc.language.isoet
dc.publisherTartu Ülikool
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniaen
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subjectEesti NSV, ENSV, kultuuripoliitika, honorarid, autoritasud, kirjanikud, kirjandus, nõukogude võim, kirjandusajalugu
dc.titleNõukogude Eesti honorarisüsteemi põhijooni aastatel 1944–1969: institutsiooni- ja isikukeskne vaatenurk ilukirjanduse näitel
dc.typeThesis

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
Braun_Mihkel_MA_2025.pdf
Suurus:
1.34 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format