AAI magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30968

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 216

Dekonstrueerides Pariisi müüti - kunstimeka kuvand ja selle kajastus Eesti kunstnike mälestustes
(Tartu Ülikool, 2024) Teras, Annika; Tatar, Tõnis juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Pärnumaa vallakirjutajad 1867.-1890. aastal
(Tartu Ülikool, 2024) Raadik, Hanna Mai; Rahi-Tamm, Aigi juhendaja; Tarkiainen, Ülle juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Sõltumatud Noortefoorumid Eesti NSV-s (1988–1991
(Tartu Ülikool, 2025) Kraav, Mihkel; Saharov, Juhan juhendaja; Piirimäe, Kaarel juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Uurimistöö keskendub Sõltumatute Noortefoorumite (SNF) rollile ja mõjule Eesti NSV noorteliikumises aastatel 1987–1991. Analüüsitakse viit foorumit, keskendudes eriti SNF I-le, mis oli osalejate ja ideede poolest kõige mõjukam. Töö uurib foorumite omavahelist sidet, noorte esitatud ideid ning võrdleb Eesti ja Moskva noorteliikumisi. Allikabaas tugineb esmaallikatele ja mitteametlikele väljaannetele. Töö näitab, kuidas noored väljaspool ametlikke struktuure kujundasid ühiskondlikku diskussiooni ja panustasid Eesti taasiseseisvumise protsessi.
Maa-algkoolid Eestis 1919-1939 Võru maakonna näitel: ainelised olud ja uued koolimajad
(Tartu Ülikool, 2025) Juhkason, Merili; Andresen, Andres juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Eesti Vabariigi algusaastatel sihiks võetud 6-klassilise algkoolihariduse kiire teostumine seisis paljuski koolide vähesuse ja olemasolevate hoonete seisukorra taga. Et noorem põlvkond saaks nõuetele vastavat haridust omandada, asuti koolide aineliste olude parandamisele ning kaasaegsetele nõuetele vastavate hoonete ehitamisele. Iseseisvusperioodi jooksul lisandunud täpsemad ettekirjutused haridusasutuste hoonetele ja ruumidele aitasid luua õppimiseks paremaid tingimusi. Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada algkoolide õppimistingimuste ajakohastamise kulgu Eesti Vabariigis, samuti Võrumaa kooliolude muutumist ajas, võrreldes neid ülejäänud Eestiga, ning vaadelda Võrumaa uute maa-algkoolimajade ehitusprotsessi. Töö keskendus algharidust võimaldanud avalikele maapiirkonna koolidele ning uurimise alla oli võetud Eesti Vabariigi esimene iseseisvusperiood ehk aastad 1919-1939.
Religioosne kunst Nõukogude Liidus Nikolai Kormašovi näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Avloi, Alina; Rajavee, Holger; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Käesoleva magistritöö fookuses on eesti maalikunstniku Nikolai Kormašovi sakraalne looming. Eesmärgiks on tuua esile Nikolai Kormašovi nõukogudeaegses loomingus esinevaid sakraalseid motiive; uurida, kuidas suhtuti Nikolai Kormašovi sakraalset laadi maalidesse nõukogude perioodil ja võrrelda eestikeelseid ning venekeelseid Nikolai Kormašovi loomingut käsitlenud artikleid. Samuti magistritööle seatud eesmärkide seas on näidata, kuidas aja jooksul muutub suhtumine religioossesse kunsti Eesti NSV-s Nikolai Kormašovi loomingu retseptsiooni näitel. Magistritöös on kasutusele võetud kolm meetodit: kunstiteoste (sh ikonograafiline) analüüs, võrdlev analüüs ning biograafiline meetod. Magistritöö raames on analüüsitud 30 maali. Eesti keeles kirjutatud magistritöö koosneb neljast peatükist ning sisaldab 92 lehekülge.
Eesti vitraažikunst varauusajal
(Tartu Ülikool, 2025) Rebane, Mio Lize; Mänd, Anu juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Magistritöö käsitleb Eesti vitraažikunsti varauusajal. Just sellest perioodist on pärit siinsed kõige vanemad terviklikud vitraažid. Varauusajal kingiti kirikutele ja avalikele hoonetele eelkõige väikeseformaadilisi vappvitraaže. Need on tavaliselt u 30 cm kõrgused erikujulised klaasitükid, millele on maalitud annetaja vapp, peremärk, aastaarv jne. Töös uuritakse vappvitraaže kui omaette nähtust Eesti kunstis, kasutades kunstiajaloolisi meetodeid nagu ikonograafiline ja stiilikriitiline analüüs. Analüüsitakse vitraažide kujunduselemente, tehnikaid ja selgitatakse välja graafilisi eeskujusid. Võimaluse korral on tehtud kindlaks tööde autorid ning kogutud võimalikult palju informatsiooni annetajate kohta. Töö tulemuste põhjal saab järeldada, et vitraažide annetajate ring seni arvatust tunduvalt laiem, ulatudes aadlikest talupoegadeni. Võrdleva analüüs näitas, et Eesti vitraažikunst oli otseselt seotud ülejäänud Läänemereruumi (vitraaži)kunsti trendide, ikonograafia ja tehnikatega.
Narva ja Tallinna kaubandus Lääne-Euroopaga aastatel 1550-1600 Öresundi tolliarhiivi ja Tallinna naelatolliraamatute andmetel
(Tartu Ülikool, 2025) Pild, Joosep Markus; Küng, Enn; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Magistritöö „Narva ja Tallinna kaubandus Lääne-Euroopaga aastatel 1550-1600 Öresundi tolliarhiivi ja Tallinna naelatolliraamatute andmetel“ annab ülevaate kahe Eesti sadamalinna kaubandusest pöördelisel ajajärgul. Töö käsitleb teoreetilises osas linnasid ja nende kaubandust mõjutanud poliitilisi sündmusi, samuti Tallinna ja Narvaga konkureerinud kaubasadamaid. Lisaks annab töö ülevaate linnade kaubanduse senisest uurimisseisust. Sellele järgneb kaubanduslik analüüs, mille aluseks on Öresundi tolliarhiivi ja 1586. aasta Tallinna naelatolliraamatute andmestik. Uurimus annab ülevaate Lääne-Euroopaga toimunud kaubanduse ulatusest ning mahtudest, käsitledes nii eksporti kui importi. Töö vastab küsimustele lääne-ida transiitkaubanduses osalenud laevade arvu, nende siht- ja lähtekohtade ning veetud kaupade kohta. Samuti annab töö võimalusel ülevaate kaubaveost aastate lõikes.
Nõukogude Eesti honorarisüsteemi põhijooni aastatel 1944–1969: institutsiooni- ja isikukeskne vaatenurk ilukirjanduse näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Braun, Mihkel; Tannberg, Tõnu-Andrus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Mihkel Braun Annotatsioon: Magistritöö käsitleb Eesti NSV-s aastatel 1944–1969 kehtinud honorarisüsteemi, näitlikustades selle toimimist eeskätt läbi ilukirjanduse valdkonna. Töö selgitab esiteks autoritasude väljamaksmise korralduse aluspõhimõtteid, hõlmates ka nende nende kujunemist ja muutumist ajas. Teisalt näitab uurimus, kuidas süsteem praktilises elus toimis, kasutades selleks nii üksikisikulisi (Betti Alveri tegevus tõlkija ja luuletajana) kui institutsionaalseid (NSVL Kirjandusfond, ÜAÕKV) näiteid. Niisamuti näitab töö honoraride rolli Nõukogude Eesti kultuuripoliitika ja Eesti ühiskonna nõukogustamise teostamisel – kõrged autoritasud olid leebemaks alternatiiviks repressiivmeetoditele ning nende kaudu meelitas kommunistlik võim autoreid omaalgatuslikult looma uuele korrale ideoloogiliselt sobilikke kirjandusteoseid.
Välis-Eesti spordiklubid Rootsis 1945–1960
(Tartu Ülikool, 2025) Tael, Peeter Toomas; Liivik, Olev juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Uurimus käsitleb rahvuslike spordiklubide rolli Eesti sõjapõgenike kogukondades Rootsis aastatel 1945–1960. Analüüs toetub John W. Berry akulutratsiooniteooriale ning uurib, kuidas sporditegevus vahendas nii kultuurilise järjepidevuse säilitamist kui ka lõimumist vastuvõtjariigi ühiskonda. Fookuses on spordiklubide moodustamise viisid, tegevusvormid ning spordiklubide suhestumine asukohamaa spordisüsteemiga
Materiaalse kultuuripärandi säilitamise perspektiiv Eestis: muuseumide vaatenurk
(Tartu Ülikool, 2025) Raja, Kristjan; Konsa, Kurmo; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Magistritöö „Materiaalse kultuuripärandi säilitamise perspektiiv Eestis: muuseumide vaatenurk“, juhendajaks Kurmo Konsa, keskendub sellele, kuidas erinevad Eesti muuseumid mõtestavad ja korraldavad materiaalse kultuuripärandi kogumist, säilitamist ja avalikkusele vahendamist. Uuring tugineb intervjuudele nelja erineva muuseumi töötajatega ning toob välja, et kuigi pärandi säilitamist peetakse igal pool väga oluliseks, mõjutavad konkreetseid valikuid eelkõige muuseumi omandivorm, rahastus ja olemasolevad ressursid. Samuti rõhutavad tulemused vajadust suurema koostöö ja parema koordineerituse järele. Töö annab hea ülevaate muuseumide rollist kultuurimälu kujundajatena ning pakub soovitusi, kuidas pärandipoliitikat Eestis edasi arendada.
Võru keele olukord nõukogude aja koolides ja ühiskonnas
(Tartu Ülikool, 2025) Saar, Hipp; Tannberg, Tõnu-Andrus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Eesti keelt ja eriti ühtset kirjakeelt on peetud läbi aegade eestlaste identiteedi ja rahvuse aluseks, mida on kaitstud küll võõra mõju kui sisemise lagunemise eest. 20. sajandi jooksul hääbus nii tugeva ühiskeele kaitsmise nimel kui ka üldiste ühiskondlike muudatuste mõjul senine murdekeelte kasutamine, sealhulgas kahanes võru keele kasutamine Lõuna-Eestis. Töö vaatleb täpsemalt, millist rolli mängis keelevahetuse toimumisel võru keele maine, millised olid selle osas avaldatud arvamused ajalehtedes ja muud kasutusvaldkonnad. Tööst selgub, et enim avaldasid murdekeelte kõnelemise vastu arvamusi õpetajad, kelle tööd tegi keeleerinevus keerulisemaks. Selle vastu innustati lapsevanemaid kodudes kirjakeelt rääkima, kasutati silte ja keelati lastel kodust murdekeelt vahetunnis rääkida. Keelamise mõjul tekkis aga võrukeelsetel inimestel teatav trots nii nõukogude võimu kui kirjekeele kõnelejate vastu, inimeste arvamusi ja käitumist mõjutasid ka poliitilised vaated ja isiklik kogemus. Selgub üldine ajajoon võru keele suhtes arvamuste muutumisel nõukogude perioodil nii Eestis kui eestlastest pagulaste seas.
Kontaktid kodumaaga Kanada eestlaskonna poliitilise võitluse kontekstis Rudolf Sirge 1964. a Toronto külaskäigu näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Grauberg, Taimi; Rahi-Tamm, Aigi juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Magistritöö käsitleb Kanada eesti ühiskonna poliitilist võitlust ja suhtumist Nõukogude Eestiga kontaktide pidamisse 1960. aastate alguses. Keskse juhtumina analüüsitakse Rudolf Sirge 1964. aasta külaskäiku Torontosse ja selle mõjusid kogukonna sisekliimale. Töö analüüsib Nõukogude Eestiga suhtlemise küsimuse arengut Kanadas 1950. aastate teisest poolest 1960. aastate keskpaigani ning 1964. a sündmuste järel. Magistritöös uuritakse kommunismivastast võitlust kui peamist välisvõitluse meetodit ja selle mõju Kanada eesti ühiskonna sisekliimale. Samuti analüüsitakse töös Kanada eesti ühiskonnas pingete tekkimist ja eskaleerumist mõjutanud tegureid, käsitledes põlvkondade vahelist konflikti, killustatust ja rivaliteeti, pagulastraumat ning NL-i pagulastevastaseid tegevusi.
Philippos II ja hübriidsõda
(Tartu Ülikool, 2025) Sooväli, Silver; Kõiv, Mait, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Selle väitekirjaga võrreldakse Makedoonia kuninga Philippos II tegevust tänapäevaste arusaamadega hübriidsõjast. Selleks antakse töös historiograafiline ülevaade Philippose valitsusajast ning hübriidsõja mõiste kujunemisest. Võrdluse aluseks on võetud skeem nn. Gerassimovi doktriinist, mis kajastab tegelikult juba 2010ndatel kujunenud laiendatud hübriidsõja definitsiooni. Selle „doktriini“ kasutamise eelis seisneb selles, et seal on tavapärasest detailsemalt välja toodud konflikti arenemine läbi loogiliste faaside ning nendest faasides kasutatavad meetmed. Philippose tegevuse sellest lähtuvalt analüüsimise järel on võimalik teha suhteliselt konkreetseid järeldusi, mis võivad pakkuda värsket vaatenurka Philippose tegemise hindamisel, aga seda kindlast mitte moraalihinnangutest lähtuvalt.
Hobune kesk- ja varauusaegses Tallinnas arheoloogia andmetel
(Tartu Ülikool, 2025) Leiman, Lisanna Lee; Rannamäe, Eve, juhendaja; Tvauri, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Siin töös koguti arheoloogilisi andmeid Tallinnast üle 600 keskaegse hobusevarustuse leiu kohta. Selle põhjal sooviti uurida nende levikut, tüüpe ja muutumist ajas, kasutades juba olemasolevaid tüpoloogiaid. Varasemalt on küll uuritud hobusevarustuse üksik elemente, kuid seni ei ole veel tehtud ülevaatliku kokkuvõtet kogu hobusevarustusest. Töö käigus analüüsiti leiukontekste, mõõdistati ja tüpologiseeriti leide. Kõige rohkem oli kesk- ja varauusajal Tallinnas levinud lihtsa ja vastupidava ehitusega hobuserauad (tüüp I ja tüüp 4) ning 15. sajandist alates suurenes kõikide leiutüüpide arvukus. See indikeeris, et isegi 15. sajandil kui kaubandus õitses ja Tallinna tulid uued kaubad, jäid seal püsima juba varasemalt kasutusel olnud hobuseraua tüübid.
Eesti muistne rauatootmine: paigad, toodang ja protsess
(Tartu Ülikool, 2025) Oks, Kristo; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö käsitleb Eesti muinas- ja keskaegset rauatootmist, hõlmates nii rauasulatuskohtade kui ka kaubaraua kaardistamist, šlaki ja raua metallograafilist analüüsi ning rauasulatuseksperimente. Töö käigus kanti kaardile kõik Eestis seni teada olevad muistsed rauatööpaigad ja kaubaraualeiud ning arutleti rauasulatuskohtade ruumilise ja ajalise leviku üle. Metallograafilise analüüsi abil loodi rauasulatus- ja sepašlakkide karakteristika, mis võimaldaks neid muistiseid teineteisest šlaki mikrostruktuuri põhjal eristada. Samuti iseloomustati kohaliku rauatoodangu kvaliteeti. Rauasulatuskatsete abil rekonstrueeriti rauataandamisprotsess Tuiu-tüüpi ahju näitel. Seeläbi viidati ka eksperimentaalarheoloogiale kui olulisele meetodile muistsete töövõtete mõistmisel.
Viimsi I tarandkalmesse maetute toitumine: luu kollageeni stabiilsete isotoopide analüüside põhjal
(Tartu Ülikool, 2023) Ilves, Kristi; Tõrv, Mari, juhendaja; Oras, Ester, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Muistisepärimuse muutumine ajas ajaloolise Võrumaa näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Leitu, Anna-Maria; Valk, Heiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lean filosoofia põhimõtete rakendamine tootmise efektiivsuse tõstmisel ja selle analüüs pehmete süsteemide meetodil (Valio Eesti AS Võru Juustutööstuse näitel)
(Tartu Ülikool, 2014) Kraani, Marika; Konsa, Kurmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
"Kes Dietrich von Berniga vapralt võitlesid": rüütlid, rüütellikkus ja rüütlikultuur "Liivimaa vanemas riimkroonikas" ja "Eriku kroonikas"
(Tartu Ülikool, 2024) Oras, Emil Jakob; Mäesalu, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Andrei Kurbski tegevus Liivimaal 1558.-1564. aastatel
(Tartu Ülikool, 2024) Stepanov, Aleksandr; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Sirvi

Viimati lisatud