Depressiooni sümptomite ja negatiivse afekti seosed emotsiooni regulatsiooni variatiivsuse ja emotsioonide eristamisvõimega

Abstract

Varasemad uuringud on emotsiooni regulatsiooni strateegiatevahelise variatiivsuse adaptiivsusest andnud vastuolulisi tulemusi, seda eriti depressiooni kontekstis. Üheks potentsiaalseks strateegiatevahelise variatiivsuse adaptiivsust suunavaks teguriks võib olla emotsioonide eristamisvõime, mis kirjeldab suutlikkust emotsioone diferentseeritult nimetada. Käesolevas magistritöös eeldati, et strateegiatevaheline variatiivsus seostub vähemate depressioonisümptomite ja negatiivse afektiga juhul, kui see esineb koos kõrge eristamisvõimega. Lisaks uuriti seoseid strateegiatevahelise variatiivsuse, negatiivse afekti eristamisvõime ja depressiooni vahel ning testiti strateegiatevahelise variatiivsuse vahendavat mõju. Uuringus kasutati Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (RVTU) valideerimisuuringu andmeid (N = 318), mis koguti kogemuse väljavõtte meetodil seitsme järjestikuse päeva jooksul. Depressioonisümptomeid mõõdeti Emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) depressiooni alaskaalaga. Tulemused näitasid, et madalam negatiivsete emotsioonide eristamisvõime ja kõrgem strateegiatevaheline variatiivsus on seotud suurema depressiivsuse ja negatiivse afektiga. Hüpoteesitud moderatsioonimudel ei leidnud kinnitust, kuid täiendav vahendavate mõjude analüüs näitas, et variatiivsus vahendas osaliselt seost negatiivsete emotsioonide eristamisvõime ja depressioonisümptomite vahel (24,9% koguefektist). Tulemused viitavad, et madalam emotsioonide eristamisvõime võib olla seotud ebastabiilsema regulatsiooni ning omakorda suurema depressiivsuse ja negatiivsete emotsioonidega. Töö rõhutab variatiivsuse uurimisel vajadust eristada regulatiivset paindlikkust ja ebastabiilsust ning toob esile emotsioonide eristamisvõime olulisuse vaimse tervise kontekstis.