Võimusuhted hariduskommunikatsioonis: eestikeelsele õppele ülemineku kajastamine ajakirjanduses
| dc.contributor.advisor | Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Saunamets, Laura | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2025-06-16T13:13:59Z | |
| dc.date.available | 2025-06-16T13:13:59Z | |
| dc.date.issued | 2025 | |
| dc.description.abstract | Eesti on üritanud riigikeelsele haridusele üle minna alates iseseisvusaja algusest. Seadusemuudatused, mis täielikku üleminekut võimaldavad, võeti vastu 2022. aasta lõpus ning aktiivne üleminek algas 2024. aasta sügisel. Viimase eesmärk on kogu riigis kvaliteetset eestikeelset haridust anda ning eesti keelt emakeelena mitterääkivad noored meie kultuuriruumi integreerida. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli trendi uurida ning kaardistada, kes on eestikeelsele haridusele ülemineku peamised kõneisikud, kas ja kuidas on nad Eesti haridussüsteemiga seotud ning millised on nende seisukohad ja argumendid. Eesmärgi saavutamiseks kasutasin standardiseeritud kontentanalüüsi, mille käigus analüüsisin 260 teemakohast artilit, mis olid avaldatud Postimehes ja Delfis alates haridus- ja teadusminister Kristina Kallase ametisse asumisest 17. aprillil 2023 kuni märts 2025. Hariduspoliitilised otsused ja meediakajastus on tihedalt seotud. Haridusteemad jõuavad tänu meediastumisele üha enam avalikkuse ette, kuid sõna saavad eeskätt need, kellel on poliitiline ja majanduslik võim. Analüüsi tulemused kinnitasid teooriat, kuna artiklites domineerisid poliitikud ning koolisiseste isikute esindatus oli napp. Kõneisikute seisukohad olid enamjaolt üleminekut pooldavad, kuid esines siiski murekohti – kvalifitseeritud õpetajate puudus ning hariduslike erivajadustega laste toetamine võimekus. Tulemustest ilmeb, et reformi elluviijad ehk koolid jäävad avalikus arutelus tagaplaanile, kuid just nemad peavad reformi käigus esile kerkivatele probleemidele lahendused leidma. Võimsuhted avalduvad võimaluses meedia kaudu avalikku arvamust kujundada. Institutsioonide virtuaalseks muutumine annab võimaluse kõigile haridusteemadel kaasa rääkida, aga koolidel puudub kontroll nende kohta meedias avaldatu üle. Neil on raske meedias kõlapinda leida, mis tekitab keerulise olukorra – nemad vastutavad reformi elluviimise eest, kuid otsuseid võtavad vastu poliitikud. | et |
| dc.identifier.uri | https://hdl.handle.net/10062/111398 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia | en |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/ | |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.title | Võimusuhted hariduskommunikatsioonis: eestikeelsele õppele ülemineku kajastamine ajakirjanduses | et |
| dc.type | Thesis | en |
Failid
Originaal pakett
1 - 1 1
Laen...
- Nimi:
- saunamets_laura_ba_2025.pdf
- Suurus:
- 1.35 MB
- Formaat:
- Adobe Portable Document Format