Prokuratuuri kogemused taastava õiguse rakendamisel
| dc.contributor.advisor | Strömpl, Judit, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Kallas, Bert | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2022-06-30T10:36:04Z | |
| dc.date.available | 2022-06-30T10:36:04Z | |
| dc.date.issued | 2022 | |
| dc.description.abstract | Bakalaureusetöö keskendub Eesti prokuratuuri menetluspraktikas võrdlemisi uudsele ning senisest erinevale lahendusviisile. Töö eesmärk oli avada prokuratuuri ametnike kogemust ning üldist hoiakut seoses taastava õiguse rakendamisega oma igapäevatöös. Taastav õigus on Eesti kriminaaljustiitssüsteemis alles end tõestamas, seetõttu on teemat ka vähe uuritud. Uurimistöö võib anda olulise sissevaate riikliku süüdistaja kogemustesse taastava õiguse rakendamisel. Uurimiseesmärgi saavutamiseks püstitasin kolm uurimisküsimust, millele vastuste leidmiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit. Andmete kogumiseks viisin läbi viis poolstruktureeritud intervjuud ametnikega erinevatest ringkonnaprokuratuuridest üle Eesti, kellel oli oma igapäevatöös kokkupuude taastava õigusega. Saadud andmed kodeerisin ning seejärel viisin läbi temaatilise sisuanalüüsi. Analüüsist selgus, et prokuratuuris rakendatav taastav õigus sarnaneb oma olemuses suuresti teoorias kirjeldatule, seda eriti mõttelaadi ja väärtushinnangute osas. Taastavat õigust hakati prokuratuuris rakendama peamiselt pärast seda, kui kadusid alaealiste komisjonid. Uue rolli ja töökoormusega kohanemiseks palgati konsultandid ning hakati leidma loovamaid lahendusi alaealistega seotud juhtumite lahendamisel. Muutus vajas prokuratuuri ametnikelt esialgu suurt pingutust parima praktika kujundamiseks ning senisest erinevat lähtepunkti osapoolte vajaduste hindamisel. Töö muutus põhjalikumaks ning võrreldes varasemaga keskendutakse rohkem kannatanule ning tema vajadustele. Oluline on siinkohal aga välja tuua, et taastav õigus leiab kasutust peamiselt alaealistega seotud juhtumites. Ametnikud, kes tegelevad täiskasvanutega, ei ole taastava õiguse võimalustest ega praktikast teadlikud, sest nendeni koolitused ja teave üldjuhul ei jõua. Taastava õiguse rakendamisel on ka mõningaid piirkondlikke erinevusi. Rohkemate ressursside ja võimalustega ringkondades on praktika paremini levinud ning leiab rohkem kasutust. Takistavaks teguriks taastava õiguse rakendamisel on vaimne tervis ja osapoolte valmidus protsessis osaleda. Eesti ühiskond vajab veel uue meetodiga kohanemiseks aega ning eeltöö, mida prokuratuur osapooltega tegema peab, ongi peamine tegur, mille taha ametnikud taastavat õigust rakendades takerduvad. Bakalaureusetöö avas aga ainult ühte poolt taastava õiguse rakendamisest Eesti kriminaaljustiitssüsteemis. Prokuratuuri ametnike kogemus on üks osa tervikust. Osapoolte kogemuslood võivad anda terviklikuma pildi taastava õiguse mõjust ning tulemuslikkusest. Ka tulemustest selgus, et hetkel puudub prokuratuuril süsteemne tagasiside ja ülevaade juhtumitest pärast nende lõppu. Sellest tulenevalt peaks teemat edasi uurima, tuginedes teiste ametkondade või osapoolte kogemustele. | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/82937 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.title | Prokuratuuri kogemused taastava õiguse rakendamisel | et |
| dc.type | Thesis | et |