E-platvormi rahvaalgatus.ee petitsioonide kajastamine meedias 2020. aastal

Abstract

Petitsiooniplatvorm rahvaalgatus.ee koondab endas võimalusi arutelude pidamiseks, ettepanekute koostamiseks ning allkirjastamiseks. Rahvaalgatus.ee võimaldab kodanikel teha ettepanekuid, kuidas muuta kehtivaid regulatsioone või ühiskonnaelu paremini korraldada. Eelmisel aastal koguti platvormil 106 000 digiallkirja, võrdluses eelmiste aastatega anti 2018. aastal 12 tuhat digiallkirja ja 2019. aastal 20 tuhat digiallkirja, seega oli hüpe märgatav. Olukorras, kus kodanikuosalust soodustatakse erinevate vahendite kaudu täiendamaks senist esindusdemokraatia korraldust, suurendamaks usaldust ja seeläbi vähendamaks demokraatia kriisi põhjuseid ning tugevdamaks valija-esindaja suhet, on vahendite, ehk antud juhul kodanikuühiskonna tööriista petitsiooniplatvormi rahvaalgatus.ee analüüs oluline. Analüüsi lähtepunkti ehk agenda-setting teooria kohaselt omab meediakajastus rolli edastatava filtreerimisel ning seeläbi ühiskonnas prioriteetide kujundamisel. Järgev bakalaureusetöö vaatleb kitsamalt meedia positsioone toimuva kajastamisel, osapooltest kajastamisel ja prioriteetide muutmisest, laiemalt nii väljaannete kui ka petitsioonide lõikes. Uurimustöö jaoks selgitati välja 11 meediaallika artiklit, mis kajastasid otseselt algatusi, millest 82 artiklit sobisid valimisse. Tulemustest selgus, et otseviitega petitsioonidele polnud kõik 2020. aastal allkirjastamisel olnud petitsioonid rahvaalgatused, enim kajastatud oli ja korrelleeruvalt enim allkirju saanud abieluvõrdsuse petitsiooni kajastati lausa 33 artikliga. Samal ajal kui viiel erineval petitsioonil oli vaid üks kajastus. Kajastus oli erinevate meediaväljaannete lõikes erinev- varieerudes 29 artikliga näiteks Postimehes (kus oli ka vastavalt suurim üldine varieeruvus) vaid ühe artiklini Eesti Ekspressis. Sisuanalüüsist saab järeldada, et enamusel, ehk 60% juhtudest, oli kajastus pigem petitsiooni suhtes soosivalt meelestatud, polnud kajastuses tasakaalustavat vastasseisukohta petitsioonile ja selle sisule ning vaid 8 korral oldi otseselt oponeeriv. Ka on oluline fakt, et veerandil juhtudest omasid artiklid viidet otseselt petitsioonidele nendega tutvumiseks/ allkirjastamiseks/ toetamiseks, mida saab näha otsese vahendina petitsioonide vahendamisel lugejatele. Valimi analüüs järeldab, et 54st allkirjastamisel olnud petitsioonist kajastati 16. aastal 2020. allkirju kogunud petitsioonidest, millest 15 sai vajaliku arvu allkirju, et pääseda menetlemiseks Riigikogusse või vastavas omavalitsusesse. Kokku sai antud vahemikul piisava arvu allkirju 25 petitsiooni, millest enamik olid kajastamisel meedias. Töö kontekstis peab mainima ka sotsiaalmeedia ja teiste suhtluskanalite, ühiskondlike ja institutsionaalsete protsesside mõju kajastamisele ja petitsioonidele, mida praegune töö ei arvestanud.