Kodukeskkonnas teostatud segmentaarse vibratsiooniteraapia mõju funktsionaalsele võimekusele ja alajäsemete spastilisusele ja spastilise tetrapleegiaga lapsel -üksikjuhtumi uuring

Abstract

Eesmärk: Välja selgitada 12-nädalase kodukeskkonnas teostatud segmentaarse vibratsiooni-teraapia (KSVT) mõju ning selle püsimine spastilise tetrapleegiaga lapse funktsionaalsele võimekusele, alajäsemete spastilisusele ning passiivsele liigesliikuvusele (PROM). Metoodika: Uuritavaks oli seljaaju kahjustusest tingitud spastiliste tetrapleegiaga 11-aastane tütarlaps, kellele teostati KSVT-d 12 nädala jooksul kahel korral nädalas. KVT-d teostati segmentaarselt kahes erinevas asendis, mllest ühe eesmärgiks oli kehatüvelihaste toonuse tõstmine ja seejuures kasutati kõrgemat vibratsioonisagedust ning teise eesmärgiks oli alajäsemete spastilisuse vähendamine, misjuures kasutati madalamat vibratsioonisagedust. Uuritava funktsionaalset võimekust (GMFM-88, 10 meetri roomamise test, istumistasakaalu test), alajäsemete spastilisust (modifitseeritud Ashworth skaalal (MAS)) ning PROM-i hinnati sekkumise eelselt, keskel ja lõpus ning neljandal ja kaheksandal nädalal pärast sekkumise lõppu. Tulemused: 12-nädalase KSVT järel paranes märgatavalt uuritava istumistasakaal ning 10 meetri roomamise testi aeg. Istumistasakaal paranes veelgi ka neljanda ja kaheksanda nädala järelhindamiseks, 10 meetri roomamise testi aeg aga suurenes järk-järgult järelhindamistel. GMFM 88 koguskoori osas kliiniliselt olulisi muutusi ei toimunud. Alajäsemete spastilisus vähenes lõpphindamiseks, järelhindamistel oli märgata spastilisuse suurenemist, jäädes siiski kaheksanda nädala järelhindamisel madalamaks kui alghindamisel. PROM osas oli enim märgata muutusi põlveliigeste liikuvuse osas, kus PROM suurenes 12-nädalase KSVT järgselt, kuid neljanda ja kaheksanda nädala järelhindamistel taas vähenes. Kokkuvõte: Käesoleva juhtumiuuringu põhjal saab järeldada, et KSVT omab positiivset toimet spastilise tetrapleegiaga lapse funktsionaalsele võimekusele ning alajäsemete spastilisusele, kuid sekkumise järgsel perioodil ilmneb sekkumise mõju järk-järguline vähenemine. Erandiks oli istumistasakaal, mis jätkas paranemist kuni kaheksanda nädala järelhindamiseni. Üldistavate järelduste tegemiseks on vajalikud edasised suurema valimiga uuringud, mis keskenduksid kodukeskkonnas teostatud ning segmentaarse vibratsiooniteraapia mõjude uurimisele.