Suitsiid kinnipidamisasutustes - metaanalüüs Euroopa ja Ameerika Ühendriikide uuringute põhjal

Abstract

Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada, milline on kinnipidamisasutuses sooritatud enesetappude dünaamika nii Ameerika Ühendriikide kui ka Euroopa mõistes. Autor valis töö meetodiks metaanalüüsi, et saada laiem ülevaade esitatud uurimisküsimuste osas ning näha, kas uuringutes välja toodud riikide vahel on suuri erinevusi ja sarnasusi. Autor esitas kolm uurimisküsimust. Esimeses küsimuses otsis autor vastust sellele, millised enesetapu meetodeid kinnipidamisasutustes kasutatakse. Autor leidis, et peaaegu kõikide enesetappude meetod oli poomine. Teises küsimuses otsis vastust, millised on riskitegurid ja võimalikud ajendid enesetappude tegemisele. Autor leidis, et tegureid ning ajendeid oli uuringute lõikes küllaltki suur arv, kuid peamiste riskiteguritena toodi välja meessugu, vallaline perekonnaseis, tapmise või seksuaalkuriteoga seotud karistus ning vähene sotsiaalsus kinnipidamisasutuses. Kolmandas küsimuses otsis autor vastust, milline on kinnipidamisasutuste roll enesetappude ennetamisel ja millised on soovitused. Samuti leidis autor mitmeid erinevaid vastuseid, kuid neist levinumad olid kinnipidamisasutuses töötavate spetsialistide oskuste arendamine enesetappude riskitegurite märkamiseks ning kinnipeetavatega sotsiaalse sideme loomiseks ja suitsiidiriski hindamiste tegemised vangistuse alguses ja esimestel kuudel ning suitsiidiriski määramise korral vastavate meetmete rakendamine. Käesoleva töö tulemused näitavad, et hoolimata kinnipidamisasutuse suurusest, tüübist ja sellest, kas see asub Ameerika Ühendriikides või Euroopas, on enesetappudega kaasas käivad asjaolud peamiselt siiski väga sarnased. Nende tulemuste kasutamisel võiksid kinnipidamisasutused vähendada asutuse sisest suitsiidiriski, võttes kasutusele uusi ennetusmeetodeid, jälgides riskitegureid ning kõrvaldades ajendeid ja võimalikke vahendeid enesetapu sooritamiseks. Samuti võiksid autori meelest kinnipidamisasutustes ja/või riigi ametlikes terviseandmete infosüsteemides olla andmed enesetappude kohta võimalikult korrektselt ja võrreldavalt sisestatud. Hetkel on keeruline nii uuringu tegijatel kui ka kindlasti üldpopulatsiooni statistika tegijatel ning selleks võiks autori meelest näiteks luua ülemaailmne enesetappude tuvastamise ja andmete märkimise süsteem. Autori arvates on oluline, et kokku lepitakse enesetappudega seotud definitsioonides, määratlustes ning asjaoludes, mille alusel surmasid registreeritakse.