Julgeolekudilemma raamistik teravnenud julgeolekusituatsiooni kontekstis Soome ja Rootsi potentsiaalse NATO liikmesuse näitel
| dc.contributor.advisor | Pääbo, Heiko, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Kivinurm, Meelis | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2015-06-15T12:36:48Z | |
| dc.date.available | 2015-06-15T12:36:48Z | |
| dc.date.issued | 2015 | |
| dc.description.abstract | Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida julgeolekudilemma raamistikku teravnenud julgeolekusituatsiooni kontekstis. Boothi ja Wheeleri eeldusele (Booth & Wheeler, 2008), et julgeolekudilemma näol on tegemist kaheastmelise süsteemiga, ehitab autor julgeolekudilemmale erinevaid lähenemisviise arvesse võttes teoreetilise mudeli (vt Joonis 1), mis autori hinnangul peegeldab edukalt erinevaid tõlgendus- ja vastusedilemma viise naaberriigi agressiivsuse suurenemine korral. Teoreetiline mudel sisaldab endas nii vähem fatalistlike kui ka fatalistlikumaid valikuid tõlgendus- ja vastusedilemmades. Autor püstitab ühtlasi eelduse, et naaberriigi agressiivsuse suurenemine toob endaga kaasa rohkem fatalistlike lahendusi julgeolekudilemma raamistikus tegutsedes. Väljaarendatud teoreetilise mudeli võimekust hinnatakse antud töös läbi Soome ja Rootsi näite. Lisaks nende riikide taustainfole analüüsitakse nende riikide puhul relevantses ajalises raamistikus ja relevantsel ametikohtadel öeldut. Kõneaktide hindamiseks sobib väljaarendatud teoreetiline mudel hästi ning kõrvalekaldeid teoreetilisest mudelist on vähe. Püstitatud eeldus, et naaberriigi agressiivsuse suurenemine toob endaga kaasa fatalistlikumad valikud tõlgendus- ja vastusedilemmades, leiab kinnitust osaliselt ning piiratud ulatuses. Teatav teravnemise trend ja otsesed viited teravnenud julgeolekusituatsioonile on selgelt näha, aga see protsess on olnud oodatust väiksema ulatusega. Väga suurt mõju omab mõlema riigi puhul isikute erakondlik taust ning nende erakondade üldine meelsus NATO küsimuses. Ühtlasi tundub väga suurt mõju omavat nende riikide ajalooline taust ja kogemus neutraalsusega. Autori hinnangul pakub väljaarendatud teoreetiline raamistik ja kõneaktide kodifitseerimise loogika kaheastmeliselt - potentsiaalset hea aluse uurimaks tõlgendus- ja vastusedilemmade lahenduste viise riikides, mille ajalooline taust ja kogemus neutraalsusega on erinev. Ühtlasi on võimalik täiendavates uurimustes keskenduda julgeolekuparadoksi ning selleni jõudmise fenomenidele. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4484620*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/47125 | |
| dc.language.iso | et | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon | et |
| dc.subject.other | julgeolek | et |
| dc.subject.other | julgeolekupoliitika | et |
| dc.subject.other | Soome | et |
| dc.subject.other | Rootsi | et |
| dc.subject.other | Venemaa | et |
| dc.title | Julgeolekudilemma raamistik teravnenud julgeolekusituatsiooni kontekstis Soome ja Rootsi potentsiaalse NATO liikmesuse näitel | et |
| dc.type | Thesis | en |