Suurbritannia eestlaste meediarepertuaar Brexiti taustal

Abstract

Bakalaureusetöö teemaks oli Suurbritannias elavate eestlaste meediakasutus. Lisaks üldisele meediarepertuaarile võtsin vaatluse alla ühe meediasündmuse jälgimise, millel on ühiskondlikult suur kaal. Oma töös valisin selleks Brexiti ehk Suurbritannia lahkumise Euroopa Liidust. Töö eesmärgiks oli teada saada, milliseid meediakanaleid ja meediasisu Suurbritannias elavad eestlased jälgivad ning mil määral on nad kursis meediasündmustega. Omaette teema moodustab töös hargmaisus ja sellest tulenev mõju inimeste meediakasutusele. Oma töös uurisin meediasideme hoidmist koduriigiga ning siin elavate pere ja tuttavatega ning samuti uues ühiskonnas kohanemist. Väliseestlaste meediakasutust ei ole eriti palju ja põhjalikult uuritud ning seega on selle kohta võimalik leida väga vähe informatsiooni, mistõttu oli selle teema uurimine põhjendatud. Töös kasutasin sihtriigi eestlaste seast leitud inimeste poolt täidetud meediapäevikutest saadud materjali ning poolstruktureeritud individuaalintervjuud, kus täpsustasin meediapäevikust saadud teadmisi ning uurisin meedia mõju kohta uuritavate endi hinnangul. Hiljem analüüsisin mõlema meetodi kaudu kogutud infot neid omavahel kombineerides. Nii sain tulemused, kus kaks meetodit andsid üksteist täiendades hea ülevaate uuritavate meediakasutuse harjumustest. Uuringu materjali kogumiseks kasutasin infotehnoloogia ja interneti abi, seda tulenevalt geograafilisest kaugusest uuringus osalejate ja minu vahel. Töö tulemustest selgus, et inimestel on keeruline vahet teha erinevate kanalite ja meediumite vahel. Meediasüsteemi muutumine hübriidseks ja mitmekihiliseks on mõjutanud inimeste meediakasutust. Üha keerulisem on selget vahet teha konkreetsetel platvormidel ja sisul, mida esitatakse risti üle erinevate kanalite. Samuti oli näha, et inimesed jälgivad traditsioonilist meediat rohkem kui nad sellest meediapäevikus raporteerivad. Kuigi paljudel juhtudel oli selle jälgimise kanaliks sotsiaalmeedia (peamiselt Facebook), siis sisu pärines mõnest traditsioonilise meedia kanalist. Meediasündmuse roll on antud töös meediarepertuaari juures oluline, sest moodustab jälgitavas meediasisus umbes poole. Lisaks on meedia roll uue riigi ühiskonda sulandumisel oluline, sest annab ülevaate sealsest elukorraldusest ja harjumustest. Samas on meedia ka ühenduse hoidja kodumaaga, andes võimaluse sealse elu ja uudistega kursis olemiseks. Samuti hoiab see alal keele oskust. Suurbritannias elavad eestlased moodustavad hargmaise kogukonna, kes jälgib nii Eesti kui ka Briti meediat ning kelle kontaktid ja suhtlusvõrgustik asub korraga mõlemas riigis. Lisaks oli näha, et näitena valitud meediasündmus võttis enda alla olulise osa kogu uurimisperioodi vältel jälgitud meediasisust. Uuringust tulenevalt on näha, et Suurbritannias elavate eestlaste meediarepertuaar on lai ja rikkalik ning nad oskavad võrrelda erinevaid sündmusi ja infot erinevates kontekstides, tulenevalt avarast silmaringist ja laiematest võimalustest liikuda erinevates ühiskondades. Kokkuvõtvalt saan öelda, et antud töö on hea sissejuhatus uurimaks väliseestlaste meediakasutust ning annab selleks ka mõned esimesed suunised. Hargmaise elu ja meediakasutuse juures on aga veel palju aspekte ja küsimusi mida käesolev töö hõlmata ei suutnud. Leian, et huvitav ja tänuväärne oleks uurida edasi teistegi riikide sarnaseid näitajaid, et neid siis omavahel võrrelda.