Eesti erakondade välispoliitiliste seisukohtade kujunemine: Eesti-Vene piiriläbirääkimiste näitel
Kuupäev
2014
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Eesti-Vene piirileppe küsimus tõusis taas aktuaalseks 2012. aasta septembrikuus, kui Venemaa välisminister väljendas Venemaa poolset valmisolekut läbirääkimisi uuesti alustada. 2014. aasta veebruaris allkirjastasid kahe riigi välisministrid Eesti-Vene piirileppe. Töösse kaasatud ekspertide hinnangul võiks lepingu jõustumist kõige varasemalt oodata 2014. aasta sügisel.
Autor uuris käesolevas töös Eesti erakondade välispoliitiliste otsuste kujunemist, analüüsides otsuste tegemist läbi K. J Holsti mudeli. Autori poolt esitatud Holsti kitsendatud mudel aitas võrrelda erakondade esindajate vastuseid.. Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Eesti erakondade sisesed debatid ning uurida, milliste faktorite mõjul kujunevad erakondades välispoliitilised otsused. Autor püstitas käesoleva tööga kaks uurimisküsimust. Esimese uurimisküsimuse raames analüüsis autor, kuidas Eesti erakonnad välispoliitilisi seisukohti kujundavad ning millistest teguritest nad sealjuures lähtuvad.
Tulemuste osas oli erakondade läbivaks seisukohaks see, et Eesti jaoks kujutab antud leping vaid piirijoone õiguslikku kinnitamist Venemaaga. Eesti erakonnad on piirileppe sõlmimise vajalikkuse osas konsensusel. Intervjueeritavate vastused on suures osas sarnased. See kinnitas aga esimese analüüsiühiku (teiste erakondade mõju partei seisukohtadele) ning konsensuslikkuse olulisust ning paikapidavust.
Vaid Keskerakonna esindaja vastusest lähtus, et üheks teguriks, millega piirileppe sõlmimisel arvestati, oli ka suhete paranemine Venemaaga. Reformierakonna, IRL-i ja Sotsiaaldemokraatliku esindajad seda tegurit arvestatavana ei näinud. Kõik uurimustöös kajastatud erakonnad on ühtsel seisukohal et Eesti õiguslikku järjepidevust ei tohi kahtluse alla seada. Ukraina kriisi valguses kinnitasid erakonnad ühehäälselt, et kõik põhjused, miks piirilepingut sõlmida soovitakse, on alles. Domineerivaks faktoriks piirileppe sõlmimiseks oli käesolevas töös Julgeoleku kaalutlused olid domineerivaks
Töö teise uurimusküsimuse raames analüüsis autor, kuidas toimus erakondade sisene otsustusprotsess Eesti – Vene piirileppe sõlmimisel. Liikmetelt otse arvamuse küsimine ning meelsuse uurimine toimus vaid Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit siseselt, teemakohast arvamust küsiti erakonna volikogul. IRL-il on välispoliitiliste seisukohtade kujundamiseks välispoliitika nõukogu. Sotsiaaldemokraatlikul erakonnal on olemas väliskomisjon erakonna volikogu juures, mis täidab sama ülesannet. Reformierakond arutleb välispoliitilisi otsuseid enamjaolt riigikogu fraktsioonis, erakonna juhatuses ning välispoliitika töörühmas. Keskerakonna esindaja otse välja ei toonud, kuidas nende erakonnas vastav protsess erineks, kuid tõi sarnaselt teistele erakondadele, välja fraktsiooni ning volikogu. Sotsiaaldemokraatliku ja Keskerakonna sees valitseb piirileppe vajalikkuses sisuline üksmeel. IRL-i sees on liikmete kaasamine loonud dialoogi, kus leidub nii toetavaid kui ka kahtlevaid seisukohti.
Kokkuvõtvalt said töö uurimisküsimused vastatud osaliselt, kuna töö kajastab vaid ühte segmenti välispoliitikast. Autor soovitab antud teemat kindlasti tulevikus uurida. Antud töö saavutas oma eesmärgid osas, mis seadis eesmärgiks erakondade seisukohtade kaardistamise ning välispoliitiliste tegurite võrdluse piiriläbirääkimiste näitel.