Toidu süsivesikute sisaldusega manipuleerimise mõju treenitud sõudjate sooritusvõimele 2000 m ajasõidus sõudeergomeetril

Abstract

Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kas treenitud meessõudjate toidu süsivesikute sisaldus nelja päeva vältel enne töövõime testi mõjutab nende sooritusvõimet 2000 m ajasõidus sõudeergomeetril. Metoodika: Uuringus osales 11 meessõudjat vanuses 27,3 ± 10,2 a, kelle maksimaalne hapnikutarbimise võime (VO2max) oli 4,54 ± 0,40 l/min. Iga uuritav sooritas kokku neli 2000 m ajasõitu sõudeergomeetril: enne ja pärast 4-päevast mõõduka süsivesikute sisaldisega dieeti (MSV) ning enne ja pärast kõrge süsivesikute sisaldusega dieeti (KSV). MSV sisaldas süsivesikuid keskmiselt 4,5 g/kg (grammi kehakaalu kilogrammi kohta) ja KSV 9,3 g/kg päevas. Registreeriti 2000 m läbimise aeg, distantsil arendatud keskmine võimsus, südame löögisagedus (SLS) ja pingutuse subjektiivselt tajutud raskusaste (RPE). Kapillaarveres mõõdeti laktaadi ja glükoosi kontsentratsioonid enne ja pärast iga ajasõitu. Tulemused: Pärast 4-päevast MSV ja KSV järgimist ei erinenud 2000 m läbimise aeg (vastavalt 400,6 ± 10,8 s ja 400,4 ± 12,5 s), distantsil arendatud keskmine võimsus (vastavalt 349,8 ± 29,2 W ja 350,6 ± 33,2 W) RPE (vastavalt 9,5 ± 0,5 ja 9,5 ± 0,7). Samuti ei erinenud MSV ja KSV võrdluses olulisel SLS, mis oli ajasõidu vältel keskmiselt vastavalt 95,3 ± 4,2% ja 97,0 ± 2,8% uuritavate maksimaalsest SLS-ist. Laktaadi kontsentratsioon veres 2000 m ajasõidu vältel tõusis enne ja pärast MSV ühesugusel määral, kuid pärast KSV oli tõus ulatuslikum võrreldes enne KSV (vastavalt 15,76 ± 2,10 ja 14,71 ± 2,34 mmol/l; p=0,043). Glükoosi kontsentratsioon veres tõusis MSV korral 54% ja KSV puhul 43% võrreldes ajasõidu eelse tasemega. Kokkuvõte: Toidu süsivesikute sisalduse kahekordne suurendamine neljaks päevaks enne 2000 m ajasõitu sõudeergomeetril ei paranda treenitud sõudjate sooritusvõimet. Märksõnad: sõudeergomeeter, süsivesikud, laktaat, tajutud pingutuse raskusaste