Toidulisandid, millel võib olla positiivne mõju korvpalluri sooritusvõimele ja treeningu tulemuslikkusele

Abstract

Eesmärk: Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised toidulisandid võivad omada positiivset toimet kas korvpalluritele oluliste üldiste kehaliste võimete, alaspetsiifilise sooritusvõime või koormusjärgse taastumisvõime parandamise näol. Metoodika: Teaduskirjanduse otsimiseks kasutati järgmisi andmebaase: PubMed, Scopus, EBSCO Discovery. Süstemaatilisse ülevaatesse kaasati toidulisandeid ja korvpallureid hõlmavad eelretsenseeritud originaaluuringud, mis avaldati ajavahemikus 01.01.2022 kuni 01.02.2025. Teaduskirjanduse otsing ja selekteerimine põhines PRISMA juhendil ning artiklite teadusliku kvaliteeti hinnati Academy of Nutrition and Dietetics hindamiskriteeriumite abil. Tulemused: Lõppanalüüsi kaasati 19 kvaliteedihinnanguga positiivseks tunnistatud uuringut. Uuringutes osales 424 ülikooli, poolprofessionaalsel ja professionaalsel tasemel korvpallurit vanusevahemikus 15-30 aastat. Süstemaatilisel kreatiini ja guanidinoäädikhappe koosmanustaminel paranes korvpallurite jalalihaste plahvatuslik jõud ja reaktsiooniaeg, leutsiin aitas kaasa sprinterlikule sooritusvõimele ning viinamarjaseemne ekstrakt näitas positiivset efekti aeroobsele töövõimele. Akuutne kofeiini manustamine parandas anaeroobset sooritusvõimet ning parandas visketäpsust ja suunamuutuste teostamise kiirust. Sarnast efekti anaeroobsele sooritusvõimele omas ka mangiferiini ja kvertsetiini koosmanustamine. Taastumisprotsesse toetasid eeskätt valgupõhised toidulisandid, eriti neil korvpalluritel, kelle toitumine on valguvaene. Toidulisandite tarvitamisega kaasneb risk nende võimalikust saastatusest dopinguaineid sisaldavate ainetega, mis on kõige tõenäolisem just treeningueelsete segude, rasvapõletajate ja lihasmassi suurendavate toodete puhul. Lisaks võivad teatud koostisosad, näiteks kofeiin, esile kutsuda kõrvaltoimeid, sealhulgas ärevust ja unehäireid. Kokkuvõte: Mitmed toidulisandid võivad soodsalt mõjutada korvpallurite kehalist töövõimet, spordialaspetsiifilist sooritusvõimet ja treeningu- või võistlusjärgseid taastumisprotsesse. Nende toime sõltub aga manustamise kestusest, ajastusest, kogusest ning sportlase individuaalsetest füsioloogilistest omadustest. Arvestades seniste uuringute piiratud arvu ja kohati vastuolulisi tulemusi, tuleks arvestada toidulisandite manustamisel nende riskidega ning vastavust dopingureeglitele. Tulevikus tuleks tähelepanu pöörata toidulisandeid käsitlevate eksperimentaaluuringute korraldamisele, mis on suunatud just korvpalluritele.