Toidulisandid, millel võib olla positiivne mõju korvpalluri sooritusvõimele ja treeningu tulemuslikkusele
Laen...
Kuupäev
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu: Tartu Ülikool
Abstrakt
Eesmärk: Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised toidulisandid võivad omada
positiivset toimet kas korvpalluritele oluliste üldiste kehaliste võimete, alaspetsiifilise
sooritusvõime või koormusjärgse taastumisvõime parandamise näol.
Metoodika: Teaduskirjanduse otsimiseks kasutati järgmisi andmebaase: PubMed, Scopus, EBSCO
Discovery. Süstemaatilisse ülevaatesse kaasati toidulisandeid ja korvpallureid hõlmavad
eelretsenseeritud originaaluuringud, mis avaldati ajavahemikus 01.01.2022 kuni 01.02.2025.
Teaduskirjanduse otsing ja selekteerimine põhines PRISMA juhendil ning artiklite teadusliku
kvaliteeti hinnati Academy of Nutrition and Dietetics hindamiskriteeriumite abil.
Tulemused: Lõppanalüüsi kaasati 19 kvaliteedihinnanguga positiivseks tunnistatud uuringut.
Uuringutes osales 424 ülikooli, poolprofessionaalsel ja professionaalsel tasemel korvpallurit
vanusevahemikus 15-30 aastat. Süstemaatilisel kreatiini ja guanidinoäädikhappe
koosmanustaminel paranes korvpallurite jalalihaste plahvatuslik jõud ja reaktsiooniaeg, leutsiin
aitas kaasa sprinterlikule sooritusvõimele ning viinamarjaseemne ekstrakt näitas positiivset efekti
aeroobsele töövõimele. Akuutne kofeiini manustamine parandas anaeroobset sooritusvõimet ning
parandas visketäpsust ja suunamuutuste teostamise kiirust. Sarnast efekti anaeroobsele
sooritusvõimele omas ka mangiferiini ja kvertsetiini koosmanustamine. Taastumisprotsesse
toetasid eeskätt valgupõhised toidulisandid, eriti neil korvpalluritel, kelle toitumine on valguvaene.
Toidulisandite tarvitamisega kaasneb risk nende võimalikust saastatusest dopinguaineid
sisaldavate ainetega, mis on kõige tõenäolisem just treeningueelsete segude, rasvapõletajate ja
lihasmassi suurendavate toodete puhul. Lisaks võivad teatud koostisosad, näiteks kofeiin, esile
kutsuda kõrvaltoimeid, sealhulgas ärevust ja unehäireid.
Kokkuvõte: Mitmed toidulisandid võivad soodsalt mõjutada korvpallurite kehalist töövõimet,
spordialaspetsiifilist sooritusvõimet ja treeningu- või võistlusjärgseid taastumisprotsesse. Nende
toime sõltub aga manustamise kestusest, ajastusest, kogusest ning sportlase individuaalsetest
füsioloogilistest omadustest. Arvestades seniste uuringute piiratud arvu ja kohati vastuolulisi
tulemusi, tuleks arvestada toidulisandite manustamisel nende riskidega ning vastavust
dopingureeglitele. Tulevikus tuleks tähelepanu pöörata toidulisandeid käsitlevate
eksperimentaaluuringute korraldamisele, mis on suunatud just korvpalluritele.
Kirjeldus
Märksõnad
magistritööd, toidulisandid, korvpallurid, kehalised võimed, taastumisprotsess