Erineva suurusega leibkondade ruumilised mustrid Eestis perioodil 2000-2021
Kuupäev
2024
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on kolme viimase rahvaloenduste andmete põhjal välja selgitada, kuidas erineva suurusega leibkonnad Eestis paiknevad ja kuidas on nende ruumilised mustrid ajas muutunud. Andmed on saadud Eesti Statistikaametilt ja täpsemalt kasutatakse kolme viimase rahvaloenduse andmeid, mis toimusid 2000., 2011. ja 2021. aastal. Nendel aastatel saab vaadelda leibkondade ruumilist paiknemist Eesti kantides, Tallinnas ja Tartus. Töö tulemustest selgus, et suuremad leibkonnad eelistavad aina enam elada suuremate linnade tagamaal ning selle arvelt jäävad tühjemaks Eesti kaugemad piirkonnad. Kõige väiksemad leibkonnad on pikka aega olnud Kirde-Eesti ja Ida-Virumaal. Eesti suuremates linnades (Tallinnas ja Tartus) elavad suuremad leibkonnad äärelinna eramajapiirkondades ja kesklinna piirkonnas ning paneelelamupiirkondades elavad väiksemad leibkonnad.
Kirjeldus
Märksõnad
leibkond