Pidevate jaotuste parameetrite hindamisest suurima tõepära ja suurimate vahemike meetodil

Abstract

Iga statistilise probleemi üks osa on valimi põhjal kogu populatsiooni kohta kehtivate üldistuste tegemine. Mõnikord on probleemi lahendamiseks vaja hinnata jaotuse parameetreid. Käesolevas bakalaureusetöös on vaadeldud Kullback-Leibleri informatsioonimõõdu lähendamisel põhinevaid kahte pidevate jaotuste parameetrite hindamise meetodit – suurima tõepära ja suurimate vahemike meetodit. Muu hulgas uuritakse juhte, kus suurima tõepära meetod ei tööta ja vajab seetõttu alternatiivi. Näiteid tuuakse meetodite käitumisest, kus uuritavaks jaotuseks on normaaljaotus, ühtlane jaotus või Weibulli jaotus.