Valeinformatsiooni süüdistuste funktsioon poliitilistes debattides Eestis 1931–1934 ajalehtede Kaja, Vaba Maa ja Võitlus näitel

Abstract

Käesolev uurimus analüüsib valeinformatsiooni süüdistusi poliitilises debatis Eestis ajalehtede Kaja, Vaba Maa ja Võitlus näitel aastatel 1931-1934. Lõputöö eesmärgiks on kaardistada süüdistuste funktsioon Eesti poliitilises kultuuris ajaloolises kontekstis ning reaktsioonid, mida süüdistused esile kutsuvad. Teostamaks need eesmärgid analüüsiti ligikaudu 2000 ajalehte kvalitatiivsel meetodil tuvastamaks valeinformatsiooni süüdistused, mida väljaanded teineteise kohta esitasid. Süüdistused valeinformatsiooni kohta on seejärel kategoriseeritud Claire Wardle’i valeinformatsiooni kategooriate kohaselt. Konteksti loomiseks kujunes analüüsis kolm debatijoont, milleks oli põhiseaduslik debatt, ideoloogiline debatt ning majanduslik debatt, milles esines süüdistusi erineval sagedusel. Lisaks sellele andsid debatid ajajoone, mille jooksul valeinformatsiooni süüdistused olulisel määral muutusid. Muutus oli täheldatav ka süüdistuste esitamise sageduses erinevates väljaannetes. Enim esitati süüdistusi Vaba Maa pihta, kokku 53, kuid kõrgeim sagedus oli Võitlusel, kokku 42 süüdistusega. Üldiselt kujunes valeinformatsiooni funktsiooniks selle kasutus poliitilise kommunikatsiooni tööriistana ning nende kasutus tõe kehtestamiseks oli minimaalne. Lisaks sellele kasutati valeinformatsiooni süüdistusi ühiskonna lõhestamiseks ja polariseerumise suurendamiseks kuni riigikorra vahetumiseni, millele järgnes meedia tsensuur.