Valeinformatsiooni süüdistuste funktsioon poliitilistes debattides Eestis 1931–1934 ajalehtede Kaja, Vaba Maa ja Võitlus näitel
Laen...
Kuupäev
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Käesolev uurimus analüüsib valeinformatsiooni süüdistusi poliitilises debatis Eestis ajalehtede
Kaja, Vaba Maa ja Võitlus näitel aastatel 1931-1934. Lõputöö eesmärgiks on kaardistada
süüdistuste funktsioon Eesti poliitilises kultuuris ajaloolises kontekstis ning reaktsioonid, mida
süüdistused esile kutsuvad.
Teostamaks need eesmärgid analüüsiti ligikaudu 2000 ajalehte kvalitatiivsel meetodil tuvastamaks
valeinformatsiooni süüdistused, mida väljaanded teineteise kohta esitasid. Süüdistused
valeinformatsiooni kohta on seejärel kategoriseeritud Claire Wardle’i valeinformatsiooni
kategooriate kohaselt.
Konteksti loomiseks kujunes analüüsis kolm debatijoont, milleks oli põhiseaduslik debatt,
ideoloogiline debatt ning majanduslik debatt, milles esines süüdistusi erineval sagedusel. Lisaks
sellele andsid debatid ajajoone, mille jooksul valeinformatsiooni süüdistused olulisel määral
muutusid. Muutus oli täheldatav ka süüdistuste esitamise sageduses erinevates väljaannetes. Enim
esitati süüdistusi Vaba Maa pihta, kokku 53, kuid kõrgeim sagedus oli Võitlusel, kokku 42
süüdistusega.
Üldiselt kujunes valeinformatsiooni funktsiooniks selle kasutus poliitilise kommunikatsiooni
tööriistana ning nende kasutus tõe kehtestamiseks oli minimaalne. Lisaks sellele kasutati
valeinformatsiooni süüdistusi ühiskonna lõhestamiseks ja polariseerumise suurendamiseks kuni
riigikorra vahetumiseni, millele järgnes meedia tsensuur.