Andmepõhise juhtimise pilootprojekt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses
Laen...
Kuupäev
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
The objective of this Master's thesis was to analyze and implement a pilot project for data-driven management in the Innovation and Startup Department of the Enterprise Estonia (EIS). The thesis primarily focused on how to integrate data management into the organization’s business processes, improve data quality, and establish clear responsibilities for managing and analyzing data. The framework of the thesis was based on both qualitative and quantitative methods, utilizing the DAMA-DMBOK and CRISP-DM methodologies, as well as the RIHAKE data management software. The research involved expert interviews and a data audit, which identified existing shortcomings, such as unstructured data management, insufficient data architecture, data duplication, and limited analytical capability. As a result of the pilot project, data management roles - including the data owner and data steward - were defined, data flows were documented based on a selected EIS service and business process, and the implementation of standardized metadata using RIHAKE was initiated. It became evident that structured data management helps improve internal collaboration within the organization and thereby enhances data quality. The key conclusions emphasize the need for confirming the strategic importance of data management at the leadership level, the importance of comprehensive mapping of data flows as a basis for automation, and the establishment of quality impact assessment systems. The experiences gained can also be applied in other public sector organizations where data management requires a more systematic approach and clearer areas of responsibility.
Käesoleva magistritöö eesmärk oli analüüsida ja rakendada andmepõhise juhtimise pilootprojekt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Innovatsiooniteenuste ja iduettevõtluse osakonnas. Magistritöö keskendus peamiselt sellele, kuidas andmehaldust integreerida organisatsiooni äriprotsessidesse, parandada andmekvaliteeti ning luua selged vastutusvaldkonnad andmete haldamiseks ja analüüsimiseks. Töö raamistik tugines kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele meetoditele, kasutades DAMA-DMBOK, CRISP-DM metoodikaid ja RIHAKE andmehaldustarkvara. Uurimuses viidi läbi ekspertintervjuud ja andmete audit, mis võimaldasid tuvastada olemasolevaid kitsaskohti, sealhulgas struktureerimata andmehaldust, puudulikku andmearhitektuuri, dubleeritud andmeid ning piiratud analüüsivõimekust. Pilootprojekti tulemusel määratleti andmehalduse rollid, sealhulgas andmeomanik ja andmehaldur, dokumenteeriti valitud EIS’i teenuse alusel äriprotsessi andmevood ning alustati RIHAKE standardiseeritud metaandmete rakendamist. Selgus, et struktureeritud andmehaldus aitab parandada organisatsiooni sisest koostööd ja tõsta seeläbi andmete kvaliteeti. Peamised järeldused rõhutavad andmehalduse strateegilise tähtsuse kinnitamist organisatsiooni juhtkonna tasandil, tervikliku andmevoogude kaardistamise olulisust automatiseerimise alusena ning kvaliteetsete mõju hindamise süsteemide loomist. Saadud kogemusi on võimalik rakendada ka teistes avaliku sektori organisatsioonides, kus andmehaldus vajab süsteemsemat lähenemist ja selgemaid vastutusalasid.
Käesoleva magistritöö eesmärk oli analüüsida ja rakendada andmepõhise juhtimise pilootprojekt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Innovatsiooniteenuste ja iduettevõtluse osakonnas. Magistritöö keskendus peamiselt sellele, kuidas andmehaldust integreerida organisatsiooni äriprotsessidesse, parandada andmekvaliteeti ning luua selged vastutusvaldkonnad andmete haldamiseks ja analüüsimiseks. Töö raamistik tugines kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele meetoditele, kasutades DAMA-DMBOK, CRISP-DM metoodikaid ja RIHAKE andmehaldustarkvara. Uurimuses viidi läbi ekspertintervjuud ja andmete audit, mis võimaldasid tuvastada olemasolevaid kitsaskohti, sealhulgas struktureerimata andmehaldust, puudulikku andmearhitektuuri, dubleeritud andmeid ning piiratud analüüsivõimekust. Pilootprojekti tulemusel määratleti andmehalduse rollid, sealhulgas andmeomanik ja andmehaldur, dokumenteeriti valitud EIS’i teenuse alusel äriprotsessi andmevood ning alustati RIHAKE standardiseeritud metaandmete rakendamist. Selgus, et struktureeritud andmehaldus aitab parandada organisatsiooni sisest koostööd ja tõsta seeläbi andmete kvaliteeti. Peamised järeldused rõhutavad andmehalduse strateegilise tähtsuse kinnitamist organisatsiooni juhtkonna tasandil, tervikliku andmevoogude kaardistamise olulisust automatiseerimise alusena ning kvaliteetsete mõju hindamise süsteemide loomist. Saadud kogemusi on võimalik rakendada ka teistes avaliku sektori organisatsioonides, kus andmehaldus vajab süsteemsemat lähenemist ja selgemaid vastutusalasid.
Kirjeldus
Märksõnad
andmekvaliteet, masinõpe, andmeanalüüs, metaandmed, andmepõhine juhtimine, äriprotsessid, avalik sektor, Andmehaldus, automatiseerimine