Residential restructuring in the age of digital transition: understanding intra-urban, metropolitan and counter-urban change

Abstract

Tänapäeva ühiskonda iseloomustab digipööre ehk ühiskonna üha laiem digitaliseerumine. Samal ajal muutub ka tööturg, kus kasvab kõrgelt kvalifitseeritud töötajate, eriti tehnoloogiasektori spetsialistide ja juhtide osakaal. Tehnoloogiatöötajad saavad sageli kasu kõrgetest sissetulekutest ja kaugtöövõimalustest, mis annab neile elukoha valikul suurema paindlikkuse. See võib kaasa tuua muutusi elukohavalikutes ning mõjutada seda, kus erinevad rahvastikurühmad elavad. Doktoritöö analüüsib digipöörde, tööturu muutuste ja elukohavalikute vahelisi seoseid, keskendudes tehnoloogiatöötajatele. Uuring põhineb Eesti, Läti ja Leedu rahvaloenduste andmetel ning võrdleb tulemusi ka teiste Euroopa pealinnadega. Tulemused näitavad, et tehnoloogiasektor on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Tallinnas on vene rahvusest tehnoloogiatöötajate elukohad liikunud üha enam paneelelamurajoonidest kesklinna piirkondadesse. Selle tulemusena on vähenenud etniline segregatsioon ehk eestlaste ja vähemusrahvuste ruumiline eraldatus. Samal ajal on suurenenud sotsiaalmajanduslik segregatsioon, kuna keskmise ja madala kvalifikatsiooniga etniliste vähemuste esindajad elavad jätkuvalt sagedamini paneelelamurajoonides. Pealinnad on jätkuvalt tehnoloogiatöötajate peamised sihtkohad, kuigi üha enam elatakse ka suurlinnapiirkondade lähistel paiknevates asulates. Vastulinnastumine ehk linnadest väiksematesse asulatesse ja maapiirkondadesse kolimine on kõrgelt kvalifitseeritud töötajate seas küll levinum kui varem, kuid selle mõju jääb linnastumise mõjust väiksemaks. Mõned piirkonnad on sellest arengust siiski eriti võitnud. Näiteks on Tartu ja Kaunas kujunenud olulisteks keskusteks, kus ülikoolid, mitmekesine tööturg ja taskukohasemad eluasemed pakuvad pealinnale atraktiivset alternatiivi. Vastulinnastumise sihtkohtadena paistavad silma ka rannikualad ja saared. Uuring näitab samuti, et nooremad tehnoloogiatöötajad elavad keskmisest sagedamini väljaspool pealinna linnaregiooni. See viitab muutustele tavapärastes elukäigumustrites ning võib avada uusi võimalusi regionaalse arengu toetamiseks. Doktoritöö tulemused pakuvad olulist teadmist nii teadlastele kui ka linna- ja regionaalpoliitika kujundajatele. The increasing digitalisation of contemporary society has been defined as “digital transition”. At the same time, occupational structure is changing, with an increase of highly skilled workers. It affects opportunities in labour markets, with highly skilled tech workers benefitting from high salaries and remote work. This expands their options in the housing market and can lead to residential restructuring, or changes in population composition. This thesis analyses the links between occupational and residential change across multiple spatial scales, with focus on tech workers. The study is based on census data from Estonia, Latvia and Lithuania, while also offering background comparison with other European capital cities. Results reveal significant tech sector growth, especially in cities with a high share of professionals and managers. In Tallinn, residential patterns of ethnic minority tech workers have shifted from housing estates to central neighbourhoods, therefore decreasing ethnic segregation, while increasing socioeconomic segregation and spatial isolation of other ethnic minority housing estate residents. Capital cities are also the main hotspots of tech workers, although they increasingly live in localities just outside the metropolitan area, thus expanding its borders. Counter-urbanisation and living outside metropolitan regions is more common amongst highly skilled workers, but it remains less pronounced than urbanisation, including for tech workers, whose residential patterns largely follow the settlement structure. Some places, such as university-based regional centres, coastal areas and islands, see more substantial increase in tech workers. Younger and single tech workers are more likely to live outside metropolitan regions, reversing the traditional life course understanding and opening up new opportunities for supporting regional demographic development. The findings provide important knowledge both for researchers and for urban and regional policymakers.