Majanduslikult sõltuv töötegija ja tema õiguste kaitse

Abstract

Tööõiguse rakendusala hõlmab üksnes tööandjaga töölepingulises suhtes olevaid töötegijaid. Muu lepingu alusel teisele isikule tööd tegevaid või teenust osutavaid isikuid tööõigus ei kaitse. Seega ei reguleeri tööseadused nt selliste töötegijate töötamist, kes sarnanevad küll sõltuva töötajaga, kuid arvatakse traditsiooniliselt iseseisvate töötegijate kategooriasse. Kuivõrd selliste töötegijate kasutamine aitab tööandjatel vältida töösuhtega kaasnevaid kulusid, jättes samas töö tegemisega kaasneva riski töötegija kanda, on rahvusvahelised organisatsioonid alustanud arutelu töö- ja võlaõiguse vahele jäävate töötegijate õigusliku staatuse ning neile töö- ja sotsiaalhooldusõiguslike garantiide laiendamise üle. Magistritöö eesmärk on selgitada, kas Eesti seadustega oleks vaja luua eraldi töötegijate grupp, mis hõlmaks töötegijaid, kes jäävad töösuhte traditsioonilise määratluse järgi sõltuvate töötajate ja iseseisvate töötegijate vahelisse "halli alasse". Töötegijate uue grupi juurutamise vajaduse selgitamiseks uuritakse magistritöös, kas tavapärasest kaksikjaotusest piisab selleks, et tagada majanduslikult sõltuva töötegija õiguslik kindlus. Selleks analüüsitakse majanduslikult sõltuva töötegija mõistet ja tunnuseid ning selgitatakse, millised töötajaga sarnased õigused on talle antud ja millised õigused tuleks seadustega lisaks anda.