Sirvi Kuupäev , alustades "2010-08-13" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 23

Karistuse kohaldamise alused Riigikohtu praktika järgi
(2010-08-13) Kruusamäe, Mervi; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool; Sootak, Jaan, juhendaja
Riigikohtu karistuspraktikat on mõjutanud ja kujundanud kaks erimahulist ja -sisulist karistusreformi. Töö eesmärk on uurida nimetatud reformide valguses Riigikohtu karistuspraktika arengut. Eesmärk on näidata, millised kriminaalkoodeksis sätestatud karistuse kohaldamise põhimõtted on jäänud püsima ning millised uued põhimõtted on karistusseadustik endaga kaasa toonud. Oluline on teada saada, kas Riigikohtu praktika kajastab karistusõiguses toimunud põhimõttelist muudatust, mille käigus võeti vastu Euroopa õigustraditsioonidele ja süüpõhimõttele vastav karistusõigus. Uurimisobjektiks on need Riigikohtu lahendid, mis kajastavad põhikaristuse kohaldamise aluseid.
Küsimustiku läbimise süsteem
(2010-08-13) Afanasjev, Dmitri; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Tarkvarasüsteemide õppetool; Sander, Indrek, juhendaja
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli leida efektiivne ja odav lahendus valikvastustega küsimustiku arvutiseeritud protsessi jaoks, mille eesmärk on reaalajas optimaalse otsuseni jõudmine piiratud ressursi kasutamise kohta. Töös on kasutatud näitena Häirekeskuse kutsetöötlust, kus dialoogi vormis suhtluse käigus tuleb saada vastus, kas saata välja kiirabibrigaad või mitte saata. Tööprotsess on selline, et tema arvutiseerimiseks sobib töövoosüsteem. Selleks analüüsiti mitu olemasolevaid universaalseid süsteeme ja püsiprogrammeeritud lahenduse varianti. Neid kaks äärmust alternatiivi tundsid mittesobivad oma keerukuse-kohmakuse või kinnisuse tõttu. Tekkis hüpotees, et püstitatud ülesanne on lahenduv odavamalt, kui algselt välja mõeldud kaks alternatiivi. Oma hüpoteesi kinnitamiseks pandi kokku tudengite töörühm (magistritöö autor ja kolm bakalaureusetöö kirjutajat) ning loodi eksperementaalne piisavate kitsendustega töövoosüsteemi erijuht, küsimus-vastusüsteem, mis koosneb töövoomootorist, tarbimisliidestest ning modelleerimisliidesest. Süsteemi realiseerimise ajal magistritöö autoril oli kaks rolli. Projektijuhina oli tema ülesanne töögrupi juhtimine visioonist töötava terviksüsteemini. Teine roll oli olla programmeerija ning luua algusest lõpuni üks osa süsteemist - modelleerimisliides. Hinnangulise võrdluse abil on tõestatud, et loodud süsteem on efektiivsem kui kaks alguses väljamõeldud alternatiivi. Töös antakse ülevaade töövoosüsteemidest, nende arvutipõhiste lahenduste komponentidest ja tuuakse võrdluse jaoks näiteid ka valmis tarkvaratoodetest, mis toimivad töövoo terviksüsteemina või mõne komponendina. Lisaks, töös kirjeldatakse modelleerimisliidese loomise tarkvaratehnilisi aspekte.
Defitsiit kui osa nõukogudeaegsest argielust Eesti NSV-s : fenomenoloogiline vaatepunkt
(2010-08-13) Ruusmann, Reet; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Kõresaar, Ene, juhendaja
Asjaolude ja tõendite esitamine hagimenetluses - kas poolte või kohtu ülesanne?
(2010-08-13) Soots, Indrek; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Tsiviilõiguse õppetool; Ots, Jaanus, juhendaja
Tsiviilkohtumenetluses ei ole piisavalt selge, millised on menetlusosaliste ja millised on kohtu kohustused asjaolude ja tõendite esiletoomisel. Sellest tulenevalt on magistritöö eesmärgiks analüüsida poolte ja kohtu ülesandeid faktiliste asjaolude ja tõendite esitamisel hagimenetluses. Teiseks magistritöö eesmärgiks on uurida kohtu selgitamiskohustuse sisu ja piire. ** Magistritöö jaguneb kahte peatükki. Esimeses peatükis käsitletakse eelkõige poolte ülesandeid faktiliste asjaolude ja tõendite esitamisel. Autor analüüsib, millistele nõuetele peavad vastama poolte esitatud asjaolud, millise aja jooksul saavad pooled asjaolusid ja tõendeid esitada ning millistel juhtudel on pooled tõendite esitamisest vabastatud. Peatüki lõpus käsitleb autor asjaolude ja tõendite esiletoomist kohtu omal algatusel. Teises peatükis analüüsib autor kohtu selgitamiskohustust. Käsitluse alla tuleb selgitamiskohustuse eesmärk ja selgitamiskohustuse sisu. Autor uurib, milline on kohtu selgitamiskohustus seoses faktiliste asjaolude ja tõendite esitamisega. Vaatluse alla tuleb muuhulgas ka kohaldatava õigusnormi selgitamisega ning hagi eseme muutmisega seonduv problemaatika.
Üldplaneeringu ja detailplaneeringu suhe ning nendega seotud vaidlused
(2010-08-13) Aun, Aire; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse instituut; Liiv, Daimar, juhendaja
Magistriöö annab ülevaate kehtiva Planeerimisseaduse (PlanS) regulatsioonist üldplaneeringute ja detailplaneeringute osas. Kui Planeerimisseadust võib üldiselt pidada enamikes küsimustes suhteliselt õnnestunud seaduseks, siis praktikas osutus üheks probleemkohaks üldplaneeringute muutmine läbi detailplaneeringute, mis ongi käesoleva magistritöö uurimisesemeks. 01.07.2009 jõustus Planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus. Käesolev töö analüüsibki enne nimetatud kuupäeva kehtinud Planeerimisseaduse ja selle muutmise seaduse probleemkohti ning uurib, kas uuendatud seaduse redaktsioon lahendab praktikas tekkinud kitsaskohad lähtudes muuhulgas ka detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmist käsitlenud kohtupraktikast.
Meemide käsitlus füüsikas praktikumi ahelkatse näitel
(2010-08-13) Laansalu-Veskioja, Karin; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika Instituut; Voolaid, Henn, juhendaja
Töös uuriti meemide osa füüsikaliste teadmiste kandjatena. Selleks intervjueeriti nelja eksperti ja intervjuusid modelleeriti lausendipõhiselt ja UML modelleerimiskeele abil. Intervjuude analüüsi ja sünteesi tulemusena pakkus töö autor välja omapoolse meemi mustri käsitluse: uuritava nähtuse (meemi / mustri) sisu tuleb käsitleda mustrina (kui objekti) ja käitumist tuleb käsitleda meemi (kui subjekti) käitumisena. Analoogilise mustrina on toodud subjekti ja objekti vaheline muster – subjekti objektina käsitledes ei uurita objekti käitumist ja objekti subjektina käsitledes ei uurita objekti sisu. Sisu mõttes on meem muster, käitumise aspektist käitub meem subjektina. Töös kavandati ja korraldati teadmise-edastuse ahelkatse, et uurida teadmiste ja arusaamade vahendamist füüsikas. Analüüsiks kasutati UML keelt. Edasi vaadeldi füüsika alaste mõistete (sisu meemide) muutumist ja analüüsiti meemides asetleidvate muutuste mustreid, kaasaarvatud protsessi meeme. Ühe üldistatud tulemusena toodi esile, et ahelkatses esinenud meemid arenesid omasoodu, ehkki meemide vahelised seosed (näiteks mõistete definitsioonide vahel) eeldaksid meemide arenemist meempleksina.
Kinnipeetava õigus vanglavälisele suhtlemisele
(2010-08-13) Olesk, Margot; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse instituut; Ernits, Madis, juhendaja
Magistritöö eesmärgiks on uurida, kuidas rakendub õiguslikult riigi poolt kriminaalkorras süüdi mõistetud isikute õigus vanglavälisele suhtlemisele, millised on olulised inim- ja põhiõiguslikud aspektid seonduvalt vanglavälise suhtlemisega, ja analüüsida kriitiliselt, milline on Eesti siseriikliku õiguse iseloom Euroopa vangistusõiguse paradigmas. Seejärel tuua välja autori ettepanekud kehtiva regulatsiooni korrigeerimiseks. Magistritöö põhineb hüpoteesil, mille kohaselt kinnipeetava vanglaväline suhtlemine on Eestis korraldatud taasühiskonnastumist paremini soosivalt, kui Eesti on kohustatud tagama lähtudes Euroopa inimõiguste konventsiooni miinimumkaitsest või võrreldes Prantsuse vangistusõigusega. Siiski leidub ka kehtivas regulatsioonis erinevaid kitsaskohti.
Emergence of bicultural minority identity in Estonia and suggestions for development of Estonian Open Identity
(2010-08-13) Drozdova, Marianna; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Valk, Aune, juhendaja
Antud uurimus käsitleb erinevate Eestis elevate rahvusgruppide etnilise ja riikliku identiteedi olemust ning selle võimalikkust, et Eestis on tekkimas Eesti venelaste kaks-kultuurne identiteet. Läbi üksikasjaliku analüüsi ja eesti riikliku identiteedi eri osade liitmise ja lahutamise uurimus pakub välja võimaluse luua Eesti Avatud Identiteet - riiklik identiteet, mis võiks ühendada erinevaid Eesti etnilisi gruppe, võimaldades neil seejuures säilitada oma etnilist identiteeti, ning seadmata ohtu nende olemasolevate identiteetide püsimajäämist. Empiiriline uurimus sisaldas 1592 osalejat, keda vastavalt nende enesemääratlusele jaotati kolme gruppi - eestlased, venelased, ja Eesti venelased. Tulemused kinnitavad Eesti venelaste grupi erisust ning toetavad Eesti Avatud Identiteedi tekitamise võimalikkust, luues aluse edasiseks sellist tüüpi identiteedi uurimiseks; lisaks tulemused võivad pakkuda kasulikku teadmist edukaks akkulturatsiooni protsessi juhtimiseks Eestis.
Comparison of image quality test methods in computed radiography
(2010-08-13) Vladimirov, Anatoli; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Kepler, Kalle, juhendaja
Nowadays radiation dose and image quality optimisation is one of the major tasks of quality assurance in medical digital imaging. Because of broad dynamic range of the computed radiography (CR) systems an inappropriate technique could lead to unnecessary high exposure and potential harm of radiation dose to the patient while keeping a perfect image quality. Therefore there is a need to find out the reliable image quality parameters and optimisation methods which could guarantee an acceptable level of diagnostic performance of the images and at the same could be easily implemented in clinical environment. In the present work the threshold contrast-detail detectability (TCDD) evaluated with a CDRAD test phantom was studied at different tube potentials, with keeping constant detector entrance dose, phantom entrance surface dose (ESD) and time-current product (MAS) which corresponds to different strategies in dose-quality optimisation practice. The results of this work could be used for future research and development of constant CNR based method by combining it with the method of constant detector dose, enabling improvement of TCDD at lower tube potentials.
Standards for hash-linking based time-stamping schemes
(2010-08-13) Truu, Ahto; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut; Buldas, Ahto, juhendaja
Töö eesmärk on uurida räsiahelatel põhinevate ajatemplisüsteemide standardite ja reaalsete süsteemide vastavust. Töö esimeses osas kirjeldame ajatembeldamise ülesannet ja selle lahendamise mudeleid, keskendudes räsiahelatel ja publitseerimisel põhinevatele, mis ei eelda ajatembelduse teenuse kasutajate poolt usaldust teenuseandja vastu. Töö teises osas anname ülevaate ajatembeldamise valdkonda puudutavatest standarditest. Kolmandas ja neljandas osas vaatleme räsiahelatel põhinevate ajatemplisüsteemide aluseks olevaid andmestruktuure ja neil baseeruvaid ajatembeldamisteenuseid ning analüüsime teenuste arhitektuuri ja nende väljastatavate templite vastavust töö teises osas tutvustatud standarditele.
Finantsteenuste käibemaksuga maksustamine Euroopa Liidus
(2010-08-13) Elling, Tõnis; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse instituut; Silberg, Uno, juhendaja
Euroopa Nõukogu käibemaksu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 135 alusel on finantsteenused maksuvaba käive. Maksuvabastus kehtestati finants- ja kindlustusteenustele juba 1977. aastal, kui võeti vastu Euroopa Nõukogu kuues direktiiv. Kuues direktiiv käsitles ühtset käibemaksusüsteemi kogu Euroopa Liidus. Seega, alates 1977. aastast on finants- ja kindlustusteenuste maksustamine toimunud Euroopa Liidus ühtede ja samade reeglite järgi. Samas on finantsteenuste osutajate olukord alates sellest ajast märgatavalt muutunud. Lisandunud on selliseid finantsteenuseid, mida möödunud sajandil veel ei tuntud. See on tekitanud segadust direktiivi kohaldamisel, kuna maksumaksjad ei tea sageli, kas ja milline teenus on maksuvaba finantsteenus direktiivi mõistes ja milline mitte.
Proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine ettevõtlusvabaduse piiramisel keskkonna kaitsmise eesmärgil
(2010-08-13) Saunanen, Elina; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigi- ja haldusõiguse õppetool; Veinla, Hannes, juhendaja
Käesolevas töös uuritakse proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist ettevõtlusvabaduse piiramisel keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel. Keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel peab arvestama, et keskkonnaprobleemidel on teatud omapärad, milleks on eelkõige teaduslik ebakindlus, tagajärgede pöördumatus, teo ja tagajärje põhjusliku seose tuvastamise keerukus ning asjaolu, et keskkonda ei ole alati võimalik rahaliselt hinnata. Arvestades eeltoodud keskkonnaprobleemide omapära on käesoleva töö eesmärgiks teha kindlaks, kuidas kohaldub proportsionaalsuse põhimõte ettevõtlusvabadusele keskkonnakaitseliste piirangute seadmisel, arvestades keskkonnaga seotud erinevaid väärtusi ja huve ning ettevõtja majandushuvi.
Majanduslikult sõltuv töötegija ja tema õiguste kaitse
(2010-08-13) Haljasmäe, Reelika; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Tsiviilõiguse õppetool; Muda, Merle, juhendaja
Tööõiguse rakendusala hõlmab üksnes tööandjaga töölepingulises suhtes olevaid töötegijaid. Muu lepingu alusel teisele isikule tööd tegevaid või teenust osutavaid isikuid tööõigus ei kaitse. Seega ei reguleeri tööseadused nt selliste töötegijate töötamist, kes sarnanevad küll sõltuva töötajaga, kuid arvatakse traditsiooniliselt iseseisvate töötegijate kategooriasse. Kuivõrd selliste töötegijate kasutamine aitab tööandjatel vältida töösuhtega kaasnevaid kulusid, jättes samas töö tegemisega kaasneva riski töötegija kanda, on rahvusvahelised organisatsioonid alustanud arutelu töö- ja võlaõiguse vahele jäävate töötegijate õigusliku staatuse ning neile töö- ja sotsiaalhooldusõiguslike garantiide laiendamise üle. Magistritöö eesmärk on selgitada, kas Eesti seadustega oleks vaja luua eraldi töötegijate grupp, mis hõlmaks töötegijaid, kes jäävad töösuhte traditsioonilise määratluse järgi sõltuvate töötajate ja iseseisvate töötegijate vahelisse "halli alasse". Töötegijate uue grupi juurutamise vajaduse selgitamiseks uuritakse magistritöös, kas tavapärasest kaksikjaotusest piisab selleks, et tagada majanduslikult sõltuva töötegija õiguslik kindlus. Selleks analüüsitakse majanduslikult sõltuva töötegija mõistet ja tunnuseid ning selgitatakse, millised töötajaga sarnased õigused on talle antud ja millised õigused tuleks seadustega lisaks anda.
Telesaate formaadi õiguskaitse - kas autoriõiguse laiendamine telesaate formaadile on õigustatud?
(2010-08-13) Must, Mari; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool; Kalvi, Anne, juhendaja
Magistritöö eesmärgiks on analüüsida, kas autoriõiguse laiendamine telesaate formaadile on õigustatud, arvestades mööndusi, mida on selleks vaja teha autoriõigusega kaitstava teose kriteeriumites ning pidades silmas olemasolevaid muid võimalusi telesaate formaadi valdajate huvide kaitseks. Telesaate formaadi majanduslik aspekt paneb töö autori hinnangul formaadivaldajaid üheltpoolt käituma nagu oleks formaadil tugev seadusandlik kaitse, kuigi seadusandluses ei ole tehtud telesaate formaati puudutavaid muudatusi võrreldes televisiooni algusaastatega, kui saate ideede laenamine toimus ilma kokkuleppe ja tasu maksmiseta ning lähemal uurimisel ei pruugi tugeva seadusandliku kaitse olemasolu kinnitust leida. Teiselt poolt paneb see valdajaid otsima täiendavaid võimalusi oma huvide kaitseks kuigi telesaate formaadi kaubandus on toiminud ka senises keskkonnas.
Üldistatud Hénon-Heiles’i võrrandite liikumisintegraalid
(2010-08-13) Hillermaa, Kadri; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Sossi, Lembit, juhendaja
Magistritöö "Üldistatud Hénon-Heiles'i võrrandite liikumisintegraalid" sissejuhatavas osas on esitatud üldine motivatsioon tegelemaks Hénon-Heiles'i võrrandite ja mittelineaarse dünaamikaga laiemalt. Järgneb põgus ülevaade liikumisintegraalidega seotud mõistetest ja probleemidest nende leidmisel Hénon-Heiles'i võrrandite näitel. Lühidalt on kokku võetud Hénon-Heiles'i võrrandite ajalooline taust. Töö kolmandas osas moodustatakse kaks faasimuutujate lineaarset funktsiooni ja uuritakse, kuidas saab neist moodustada kaks teise astme mittelineaarsustega differentsiaalvõrrandit, ning neljandas osas leitakse, millisel viisil saab nendele võrranditele vastavusse seada kuni kolmanda astme mittelineaarsustega liikumisintegraale. Väljapakutud metoodikat võibki lugeda töö põhitulemuseks, mille kasutatavust tõestab Hénon-Heiles'i võrranditele leitud liikumisintegraal. Lõpuks uuritakse, kuidas käituvad lahendid liikumisintegraalide ümbruses.
Eesti kuurortide supelkultuurist 19. ja 20. sajandil
(2010-08-13) Järs, Anu; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Raudsepp, Anu, juhendaja
European Union external action under the treaty of Lisabon: institutional aspects and the role of the European Parliament
(2010-08-13) Allik, Mihkel; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool; Laffranque, Julia, juhendaja
1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepinguga muudeti oluliselt Euroopa Liidu välistegevuse institutsionaalset raamistikku. Üks lepingu peaeesmärke oli tagada ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning liidu muu välistegevuse kooskõla ja järjepidevus. Kuid teisalt suurenes oluliselt ka Euroopa Parlamendi pädevus nii liidu kaasseadusandjana kui ka poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsioonide teostajana. Käesolev magistritöö analüüsib Lissaboni lepinguga kaasnenud õiguslikke võimalusi nende kahe eesmärgi saavutamisel ja ühitamisel, otsides vastest küsimusele, kuidas tuleks Euroopa Parlamendi aluslepingutest tulenevaid pädevusi tõlgendada ja rakendada nii, et see muudaks liidu välistegevust tõhusamaks.
Pererände regulatsioon Eestis ja haldusorgani võimalused fiktiivsete perekonnasuhete tuvastamiseks
(2010-08-13) Valk, Liis; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond Tallinnas; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse instituut; Reenumägi, Aare, juhendaja
Käesoleva töö teemaks on pererände regulatsioon Eestis ning haldusorgani võimalused fiktiivsete perekonnasuhete tuvastamiseks. Fiktiivsete perekonnasuhete puhul uurib autor peamiselt fiktiivseid abielusid migratsiooni valdkonnas ning haldusorgani võimalusi kirjeldatud nähtuse tuvastamiseks. Haldusorgan, kes Eestis pererände valdkonna taotlusi menetleb, on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), täpsemalt nimetatud ameti kodakondsus- ja migratsiooniosakond (endine Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, KMA). Uurimustöö teema on aktuaalne, kuna pereränne on statistiliselt üks peamine sisserändeliik Eestis ning aina rohkem esineb selles valdkonnas regulatsiooni väärkasutamist, valdavalt fiktiivsete abielude sõlmimise näol.
Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste õiguskaitse standardid ja nende mõju Venemaa Föderatsiooni rahvusvähemuste õiguskaitsele
(2010-08-13) Denisov, Dmitry; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool; Mälksoo, Lauri, juhendaja
Magistritöö eesmärk on leida seaduspärasusi rahvusvähemuste õiguskaitse suundades Venemaal, hinnata Euroopa kaitsestandardite mõju Venemaa Föderatsiooni vähemuste õiguskaitsesüsteemile ja tegelikule olukorrale selles valdkonnas. Uurimuse käigus püütakse leida vastust küsimusele, kas ja kuivõrd Euroopa ja mingil määral ka rahvusvahelised rahvusvähemuste õiguskaitsestandardid mõjutavad Venemaa arenguid rahvusvähemuste õiguskaitse valdkonnas.
Comparison of Foucault cardiogram with MRI ventricular volume-time curve
(2010-08-13) Savustjan, Grigori; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Vedru, Jüri, juhendaja