Keskkonna ja individuaalsete tegurite seos ülekaalulisuse riskiga

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida, millised individuaalsed ning keskkonna konteksti tunnused on seotud ülekaalulisuse riskiga Eesti populatsioonis. Uurimus põhineb Eesti Rahvastiku Vaimse Tervise Uuringu (RVTU) 2021–2022 andmestikul. Andmeanalüüsis kasutati ülekaalulisuse klassifiteerimiseks nii RHK-10 diagnoose (E65-E68) kui ka kehamassiindeksit (edaspidi KMI). Andmeanalüüsis kasutasin logistilist regressiooni ning mudelite stabiilsuse ja usaldusväärsuse saavutamiseks kasutasin lisaks erinevaid regulatsioonimeetodeid.

Tulemused näitasid järjekindlalt, et individuaalsed tunnused selgitavad ülekaalulise gruppi kuulumist kõige tugevamalt. Kõige tugevamaks ennustajaks osutus vanus, kus risk suurenes vanuse kasvades ning selle järgnes sugu. Ainult KMI-põhises mudelis andsid olulise panuse perekondlikud tunnused ning haridus ja sissetulek olid nõrgad ja ebajärjekindlad ennustajad. Keskkonna tunnuste ennustusvõime oli enamasti nullilähedane. See tulemus ei välista keskkonnategurite rolli, vaid viitab pigem, et keskkondlikud faktorid võivad avalduda läbi mediaator tunnuste, mida valitud andmestik ei hõlmanud.

Töö põhilised piirangud on diagnoosipõhise ülekaalulisuse madal esinemissagedus, KMI võimalik ebatäpsus ning keskkkonna konteksti prediktorite kõrge omavaheline korrelatsioon. Lisaks piirab järelduste üldistatavust mudelite madal seletusvõime, mis peegeldab ülekaalulisuse välja arenemise multifaktoriaalsust. Edasised uuringud võiksid suunata tähelepanu tegelikku ruumikasutust peegeldavatele keskkonnatunnustele ning medieerivatele faktoritele.