Eesti inimeste turvatunne üksinda pimedal ajal kodukohas liikudes Euroopa Sotsiaaluuringu andmete põhjal

Abstract

Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada Eesti inimeste pimedal ajal oma elukohas jalutamise tajutud turvatunne ning sellega seotud tegurid. Kasutasin töös Euroopa Sotsiaaluuringu 2024. aasta andmeid ning uurisin tajutud turvatunnet 15–90-aastaste inimeste seas. Tajutud turvatunde ja sõltumatute tunnuste vaheliste seoste uurimiseks koostasin risttabelid ning sõltuva tunnuse prognoosimiseks kõikide sõltumatute tunnustega multinoomse logistilise regressioonanalüüsi. Analüüsist selgus, et võrreldes meestega tajuvad naised elupiirkonnas pimedal ajal üksinda jalutamist ebaturvalisemalt. Samuti ilmnes, et keskealised tunnevad ennast kodukohas palju turvalisemat kui noored või eakad ning ka külas või väikeses linnas elavad inimesed hindavad elupiirkonda turvalisemaks kui suurlinna elanikud. Kõrgem haridustase ja parem majanduslik toimetulek on seotud kõrgema tajutud turvatundega. Selgus, et turvalisemalt tunnevad kodukohas liikudes kolme ja rohkema liikmelised leibkonnad, millele järgnesid üheliikmelised leibkonnad. Lisaks mõjutab ohvrikogemus turvatunnet, nimelt inimesed, kes ise või kelle leibkonnas ei ole keegi ohvriks langenud tunnevad vähem ebaturvalisust. Analüüsist avaldus, et enamike inimeste usaldamise ja madalama turvalisuse väärtustamise korral hinnatakse kodukohta vähem ebaturvaliseks. Turvatunde kujunemist mõjutavad nii sotsiaaldemograafilised, varasema ohukogemuse, turvalisuse väärtustamine ja kui ka sotsiaalse sidususe tunnused. Leidude põhjal tuleks rohkem tähelepanu pöörata naistele, noorematele ja vanematele vanuserühmadele, suurlinnade elanikele, ohvrikogemusega isikutele ning madalama haridustaseme ja majandusliku heaoluga inimestele, kuna need rühmad tunnevad käesoleva töö tulemuste alusel end kodukohas pimedal ajal üksinda liikudes vähem turvaliselt. Edasistes uuringutes võiks kasutada regressioonanalüüsis täiendavaid sõltumatuid muutujaid, näiteks usaldust politsei, poliitikute ja õigussüsteemi vastu, mis võivad aidata parandada mudeli seletusvõimet ning anda põhjalikuma ülevaate turvatunnet mõjutavatest teguritest.