Kes esindab Eesti vene keelt kõnelevaid noori? Ida-Virumaa venekeelsete noorte taju poliitilisest esindatusest

Abstract

Eestis on suur osa vene keelt kõnelevaid inimesi, kuid nende valimisaktiivsus on madal, mis tähendab, et enamus Eesti elanike hääl ei ole kuuldav. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida Eesti vene keelt kõnelevate Ida-Virumaa noorte, vanuses 18-24 aastat, poliitilist esindatust, kuidas see võib olla seotud nende valimiskäitumisega ning milline võiks olla sobiv poliitiline esindatuses Riigikogus selle sihtrühma jaoks. Kavandatava töö uurimuse tulemuste põhjal mõistame, mida peavad need noored enda poliitilise esindatuse juures oluliseks, kuidas nende taju esindatusest võib selgitada valimiskäitumist ning kuidas saaks seda teadmist arvesse võttes kaasata neid efektiivsemalt poliitilistesse otsustusprotsessidesse. Lisaks eelmainitule on huvi pakkuv ka küsimus, kas Riigikogus on hetkel piisavalt esindajaid selle sihtrühma jaoks ning kas nende olemasolu või puudumine Riigikogus mõjutab ka venekeelsete noorte valimisosalust. Vastust otsitakse uurimisküsimusele, kuidas sihtrühma kuuluvad noored tajuvad poliitilist esindatust, kuidas see võib olla seotud nende valijakäitumisega ja milline võiks olla Eesti vene keelt kõnelevate noorte, vanuses 18-24, jaoks nn ideaalne poliitiline esindaja riigikogus. Seda uurimust on vaja, et mõista, kuidas suurendada Eesti vene keelt kõnelevate noorte valimisaktiivsust ja poliitilist esindatust. Kui venekeelsetel noortel puudub tõhus poliitiline esindatus, ei pruugi nende mured ja huvid jõuda otsustusprotsessi. Uurimistulemuste põhjal saab paremini mõista, millist tüüpi esindatust noored sooviksid ja millised kandidaadid võiksid neid kõige tõhusamalt riigi tasandil esindada. See on oluline samm demokraatia tugevdamisel, ühiskonna sidususe edendamisel ning kõikide kodanike võrdse ja tõhusa osalemise tagamisel poliitilises otsustusprotsessis Eestis. Peamiseks tulemuseks saab öelda, et noored ja venekeelsed inimesed Eestis otsivad esindajaid, kes mitte ainult ei vasta formaalsetele nõuetele, vaid kes ka sümbolistlikult ja tegevuslikult kajastavad nende vaateid, väärtusi ja vajadusi. Kui noored ja muud kogukonnad tunnevad, et neid esindavad poliitikud, kes jagavad nende tausta, mõistavad nende elustiili ja väljakutseid ning on aktiivselt pühendunud nende huvide kaitsmisele ja edendamisele, suureneb nende tõenäosus osaleda valimisprotsessides ja demokraatlikus elus laiemalt.