Eestis elava 65+ põlvkonna kaasamine regulaarsesse vabatahtlikku tegevusse

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärk oli sekkumise väljatöötamine 65+ põlvkonna suuremaks kaasamiseks regulaarsesse vabatahtlikku tegevusse. 65+ põlvkonna osakaal elanikkonnast kasvab ja läbi vabatahtliku tegevuse saab selle põlvkonna potentsiaali rakendada. Ühelt poolt on vabatahtlik tegevus seenioritele kättesaadav ja oluline võimalus vaimse ja füüsilise tervise hoidmiseks, teiselt poolt on aktiivne eakas vajalik ressurss vabatahtlike panusele tuginevatele organisatsioonidele. Samuti soodustab eakate kaasamine põlvkondade ülest koostööd, mis on easõbraliku ühiskonna alustala.

Magistritöö fookuses olid vabatahtlikke värbavad koordinaatorid, kelle tegevusel ja käitumisel on suur mõju kaasatavatele vabatahtlikele, kuid kelle käitumist eakate kaasamise kontekstis varasemalt uuritud ei ole. Magistritöö uurimusküsimusteks oli selgitada välja vabatahtlikke värbavate koordinaatorite käitumist mõjutavad tegurid, mis soodustavad ja pärsivad koordinaatori võimekust, võimalusi ja motivatsiooni 65+ põlvkonda kaasata.

Magistritöö raames disainisin ja testisin soovitud käitumise kujundamise lõuendi. Lõuend suunab käitumisteadusel põhinevale andmete detailsele kogumisele ja süstematiseerimisele ning võimaldab ülevaatlikult hoomata käitumist mõjutavaid tegureid ja seada sekkumissihte.

Probleemi mõistmise osas läbiviidud uuringud viisid järelduseni, et vabatahtlike koordinaatoreid pärsib võimekus ja võimalus 65+ põlvkonda vabatahtlikku töösse kaasata, mis väljendub madalas motivatsioonis ja reaalses käitumises eelistada eakatele nooremaid, varasema kogemuse ning väljaõppega ja sisseharjunud kanalitest hõlpsasti kättesaadavaid vabatahtlikke. Varasema kogemuse ja harjumuse puudumisel on koordinaatoritel keeruline esimest sammu eakate värbamiseks astuda.

Mõjutamise osas töötasin välja lihtsasti teostatava töötoa formaadis kombineeritud sekkumise, mille oodatav mõju oli lihtsustada värbaja esimest sammu eakate kaasamisel ja 65+ põlvkonna värbamiskavatsust suurendada. Sekkumise pikemaajalisem mõju kasvatab eakate kaasamise sagedust ja osakaalu viimati kaasatud vabatahtlikest. Väljatöötatud sekkumine, aktiveeriv 2h töötuba, kombineeris nelja käitumist muutvat tehnikat: - käitumise praktika harjumuste ja oskuste kujundamiseks (värbamiskuulutuse disain), - informatsiooni andmine käitumise tagajärgedest (ettekanne), - teadmiste kujundamine (ettekanne), - sotsiaalse toetuse võimaldamine (kogemuste vahetus ja rühmaarutelu).

Sekkumist testisin koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Mõõtmise osas hindasin sekkumise mõju ja teostatavust tasuvusuuringute 8 peamise valdkonna järgi. Osalejate hinnangutele tuginedes oli sekkumine esimest sammu lihtsustav ja värbamiskavatsust suurendav. Sain kinnitust, et kulutõhusalt on võimalik sekkumist läbi viia virtuaalselt ja füüsiliselt ning see toimib valdkonnaüleselt. Testimisel saadud kogemusi arvestades saab sekkumise mõju kasvatada, lihvides kõiki nelja käitumist muutvat tehnikat, sh pöörates suurimat tähelepanu tõhusa vea meetodi (nt probleemide lahendamine ilma juhendamata) paremale rakendamisele. Toetudes saadud tagasisidele töötasin välja parendatud sekkumise.

Magistritöö tulemusena tekkis mitmeid ettepanekuid seotud osapooltele ning püstitusid täiendavad uurimist vajavad küsimused.