Palliatiivravi patsientidega töötavate spetsialistide professionaalne elukvaliteet: seosed abi otsimise viiside ja stigmaga
Kuupäev
2020
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Käesoleva tööga uuriti palliatiivravi töötajate professionaalset elukvaliteeti kaastundeväsimuse ja kaastunderahulolu näol, abiotsimise viise stressi leevendamiseks ning mil määral mõjutab abi otsimist enesestigma. Andmed koguti küsitluse vormis. Kõrgema enesestigmaga palliatiivravi töötajad on vähem valmis otsima psühholoogilist abi, et tööstressiga toime tulla. Kõige
populaarsemad viisid stressiga toimetulekuks olid suhtlemine sõpradega, perega, lähedaste kolleegidega ja tegelemine hobidega. Vähe kasutati rääkimist psühholoogi ja hingehoidjaga. Supervisiooni ei kasutatud. Olulist erinevust palliatiivravi töötajate ja teiste Eesti meditsiinitöötajatega professionaalse elukvaliteedi vahel ei esinenud.
Kirjeldus
Märksõnad
palliatiivravi töötajad, kaastunderahulolu, enesestigma, Professionaalse elukvaliteedi skaala (ProQOL), Abi otsimisega seotud hoiakute küsimustik (SSOSH), palliative care professionals, compassion satisfaction, self-stigma, The Professional Quality of Life Scale (ProQOL), The Self-stigma of seeking help scale (SSOSH)