Video games, narratives, and complexity

Abstract

Mis teeb videomängud nii võimsaks narratiivseks meediumiks? Minu uurimistöö uurib, kuidas mängude ja mängijate vaheline koostoime loob rikkalikke ja keerulisi kogemusi. Uurides, kuidas videomängude narratiivid on korraldatud ja kuidas mängijad neid ühiselt konstrueerivad, paljastan mehhanismid, mis teevad videomängude narratiivid nii põnevaks. Oma töö esimeses osas võtan lahti veenvate videomängude narratiivide koostisosad. Näitan, kuidas teatud jutustamistehnikad tekitavad mängijates spetsiifilisi emotsionaalseid ja kognitiivseid reaktsioone, pakkudes teadmisi, mis võiksid aidata mängude disaineritel luua rikkalikumaid ja sisukamaid narratiive. Järgnevalt süvenen ma mängude ja mängijate vahelisse dünaamilisse suhtesse, kui nad teevad koostööd tunnetuste loomiseks. Väidan, et see koostöö käitub nagu keeruline süsteem, kus lugematud interaktsioonid loovad midagi, mis on suurem kui selle osade summa. Viimases peatükis viin need kaks teemat kokku: narratiivide keerukus ja sensemakingi keerukus. Näitan, kuidas need kaks omavahel kokku puutuvad, et luua rikkalikke ja mitmekülgseid kogemusi, mida me videomängudes kogeme. Lõpuks näitan, kuidas mängud võivad vähendada meie vaimset koormust, tuginedes ajuteaduses avastatud kognitiivsetele otseteedele. Minu järeldustel on laiad tagajärjed, mis puudutavad selliseid valdkondi nagu narratoloogia, meedia- ja mänguuuringud, mängude disain ja muud, ning need avavad põnevaid võimalusi videomängude kasutamiseks meie maailma keerukuse paremaks kujutamiseks ja uurimiseks. What makes video games such powerful narrative media? My research explores how the interplay between games and players creates rich, complex experiences. By examining the ways in which video games narratives are organised, and how players collaboratively construct them, I uncover the mechanisms that make video game narratives so fascinating. In the first part of my work, I unpack the ingredients of compelling video game narratives. I show how certain storytelling techniques spark specific emotional and cognitive reactions in players, offering insights that could help game designers craft richer, more meaningful narratives. Next, I delve into the dynamic relationship between games and players as they collaborate to the sensemaking. This collaboration, I argue, behaves like a complex system, where countless interactions build something greater than the sum of its parts. In the final section, I bring these two threads together: the complexity of narratives and the complexity of sensemaking. I demonstrate how the two interact to produce the rich, multifaceted experiences we encounter in video games. Finally, I show how games can ease our mental workload by relying on cognitive shortcuts revealed by brain science. My findings have broad implications, touching on fields like narratology, media and game studies, game design, and beyond, and they open exciting possibilities for using video games to better represent and explore the complexity of our world.