Varajase ujumise mõju imikute ja väikelaste sensoorsetele ja motoorsetele oskustele

Abstract

Imikute ja väikelaste arengut iseloomustavad mitmed olulised eluetapid, mille käigus kujunevad välja esmased sensoorsed ja motoorsed oskused. Nende oskuste areng toimub tihedas seoses lapse närvisüsteemi küpsemisega, olles eriti intensiivne esimestel eluaastatel. Sensoorsed oskused nagu näiteks puudutus, nägemine ja kuulmine võimaldavad lapsel ümbritsevat maailma tunnetada ja sellest õppida (Cherry, 2024). Motoorsete oskuste nagu sirutamine, roomamine ja kõndimine aitavad lapsel keskkonnaga aktiivsemalt suhestuda ning toetavad üldist arengut. Varajane sensoorsete ja motoorsete oskuste areng loob aluse lapse kognitiivsele, sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule, mõjutades seeläbi ka edasisi arenguetappe (Cherry, 2024). Seetõttu on oluline uurida, milline on varajaste kogemuste ja liikumistegevuste mõju väikelaste üldisele arengule. Teadlased on uurinud erinevaid varase sekkumise võimalusi, mille eesmärk on toetada imikute ja väikelaste arengut. Laialt on levinud veepõhised tegevused, sealhulgas varajane ujumine, mis võib tuua mitmeid arengulisi eeliseid. On leitud, et varajane kokkupuude veekeskkonnaga võib parandada laste motoorseid ja sotsiaalseid oskusi ning kognitiivseid võimeid (Santos, 2023; Borioni, 2022; Jakobowicz, 2024). Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida varajase ujumise mõju imikute (0- 12 elukuud) ja väikelaste (1-3 eluaastat) sensoorsete ja motoorsete oskuste arengule. Töö keskendub ujumisega seotud võimalikele mõjudele ning antud tööga soovitakse välja selgitada, milliseid järeldusi saab teha varajaste veetegevuste kasulikkuse kohta.