Privaatsus vs turvalisus: riigiteooriate konflikt küberkuritegevuse ja tehnoloogiaajastul

Abstract

Uurimistöö analüüsib privaatsuse ja turvalisuse kaasaegset vastandumist tehnoloogiaajastu kontekstis. Küberkuritegevuse kaudu on toimunud oluline paradigmaatiline muutus. Riigid on oma jõumonopoli ja kodanike turvalisuse tagamisel muutunud sõltuvaks nii erasektori ettevõtetest kui teistest riikidest. Tagantjärele seni anarhiliste ilmingutega küberruumi reguleerimine on toonud esile põhimõttelise probleemi riigivõimu liigsest sekkumisest inimeste vabadustesse. Samas akadeemiliselt on tagaplaanile jäänud asjaolu, et ulatuslikud vabadused ja privaatsus võib omakorda avalduda ohuna turvalisusele. Käesolev töö selgitab privaatsuse ja turvalisuse vastandumist Thomas Hobbesi ja Georg W. F. Hegeli riigiteooriate toel ning väidab, et viidatud konflikti aitab selgitada oluliselt erinev vabaduse defineerimine. Kui liigsed piirangud avalduvad autokraatlikena, siis piirangute puudumise tulemusel tekkiv hirm ja ebakindlus võivad piirata küberruumi vabadusi hoopis teistsugusel viisil. Uurimuse käigus selgus, et Eestis turvalisust kujundavad riigiametnikud on valdavalt seisukohal, et privaatsus ja turvalisus ei ole omavahel olemuslikult vastanduvad. Välistades olemusliku vastandumise momendi, on võimalik argumenteerida, et privaatsus ja turvalisus on kaks ajas muutuvat ning selgelt ja otseselt üksteist mõjutavat väärtust.