Korteriühistu üldkoosolek: kvalitatiivne uuring ja arutelus osalemist mõjutavate tegurite analüüs COM-B raamistikus

Abstract

Korteriühistu üldkoosolek on sündmus, millega puutub iga-aastaselt kokku ligi 300 000 korteriomanikku. Üldkoosoleku eesmärk on vastu võtta otsuseid ning selle formaat on kujundatud korrektse hääletamise korraldamise vaatest, kuid praktikas kasutatakse koosolekut ka arutlemiseks. Magistritöö eesmärk on mõista, kuidas täna üldkoosolekuid peetakse ning millised tegurid mõjutavad korteriomaniku osalemist üldkoosoleku arutelus. Uurimus põhineb poolstruktureeritud intervjuudel 18 korteriomaniku ja 2 halduriga, kes kirjeldasid kogemusi 26 erineva korteriühistu üldkoosolekuga. Intervjuudest ilmneb, et vastuolu koosoleku eesmärgi ning praktikas toimuvate sõnavõttude vahel põhjustab mõningates ühistutes kurnavaid üldkoosolekuid. Intervjuude analüüsist tuvastati 12 COM-B raamistikku paigutuvat arutelus osalemist mõjutavat tegurit. Lisaks kõrvutab uurimus tegureid Burkhalteri, Gastili ja Kelshaw (2002) teoreetilise arutelumudeli eeltingimustega ning leiab, et arutelu peamised takistused on seotud osalejate tajuga, kas arutelu on koosolekul üldse kohane suhtlusviis. Lahenduste kaardistuse tulemusel töötati välja arutelu toetava koosoleku disain – skript, mis sisaldab käitumiskokkulepete sõlmimist koosoleku alguses ning struktureeritud arutelu. Magistritöö osaks on ka iteratiivse teostatavusuuringu plaan, mis aitab hinnata nõudlust sekkumise vastu, selle vastuvõetavust ja rakendatavust. Töö järeldab, et arutelus osalemist ei piira niivõrd oskuste või tahte puudumine, kuivõrd keskkond, mis ei signaliseeri, et arutelu oleks oodatud. Kuigi uuringu valim ei võimalda üldistusi, pakub töö rakenduslikku väärtust korteriühistu juhtidele ja halduritele, kes soovivad koosolekuid sisukamalt läbi viia.