Autonoomiaesteetikast ja tema genealoogiast

Lühendatud kirje lehekülg
dc.contributor.advisorAndrus Tool, juhendajaet
dc.contributor.advisorToomas Siitan, juhendajaet
dc.contributor.authorRuus, Aurora
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Filosoofia osakondet
dc.date.accessioned2026-06-25T14:25:09Z
dc.date.available2026-06-25T14:25:09Z
dc.date.issued2026
dc.descriptionIn the Western art music paradigm, music is typically understood and interpreted as an autonomous musical work based on the principles of autonomy aesthetics. The ideas derived from autonomy aesthetics have influenced nearly every aspect of music culture, including composition, performance, criticism, historiography, education, and musicology. Since both the emergence of philosophical aesthetics and broader changes in social conditions played an important role in the development of autonomy aesthetics at the end of the 18th century, this thesis investigates these contexts through a genealogical approach inspired by Friedrich Nietzsche and Michel Foucault. Starting from the present as a problem situation, I will first examine how autonomy aesthetics is expressed in today’s music culture. By offering a concise context and analysis of autonomy aesthetics and its genealogy, tracing its roots in the broader social, philosophical, and cultural-historical space, I will then show that the understanding of music based on autonomy aesthetics is often taken for granted, while it is actually a coincidental historical construct and thus just one possible narrative among others. Consequently, but also in light of new developments in music culture, it is thus important to critically examine this concept again.en
dc.description.abstractKäesolevas magistritöös uurin autonoomiaesteetikat kui lääne kunstmuusikale omast paradigma, mille keskne kategooria on oma varasemast funktsionaalsusest ning muusikat reguleerinud institutsioonidest ja konventsioonidest emantsipeerunud muusikateos. Ühes autonoomiaesteetika esiletõusuga 18. sajandi lõpusrigel muutus autonoomne muusikateos lääne kunstmuusikas domineerivaks ja regulatiivseks, ent autonoomiaesteetikast lähtuvad arusaamad ja väärtushinnangud mõjutavad laiemalt nii muusika komponeerimist, esitamist, muusikakriitikat, -teadust, -historiograafiat kui ka -haridust. Magistritöö eesmärk on problematiseerida autonoomiaesteetikast lähtuvat muusika staatust ning uurida, kuidas mõjutavad sellest tingitud arusaamad ja väärtushinnangud tänapäeva muusikakultuuri. Käsitledes autonoomiesteetikat genealoogilise lähenemisviisi valguses, analüüsin selle paradigma esiletõusu eelduseid laiemates kultuurilistes, sotsiaalsetes ja poliitilistes oludes ning toon välja selle tähendusvaldkonnad ja väljendused.et
dc.description.urihttps://ester.ester.ee/record=b6058989
dc.identifier.other20.03.01 RUU 01
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/122587
dc.language.isoet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniaen
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subjectfilosoofiaet
dc.subjectphilosophyen
dc.subjectmuusikafilosoofiaet
dc.subjectmuusikateaduset
dc.subjectautonoomiaesteetikaet
dc.subjectautonoomiaesteetikaet
dc.subjectgenealoogiaet
dc.subjectmuusikaline kogutegelikkuset
dc.subject.othermagistritöödet
dc.titleAutonoomiaesteetikast ja tema genealoogiastet
dc.title.alternativeRegarding autonomy aesthetics and its genealogyen
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Pisipilt
Nimi:
Aurora_Ruus_MA.pdf
Suurus:
614.62 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Lae alla

Kollektsioonid

Filosoofia osakonna magistritööd – Master's theses