Autonoomiaesteetikast ja tema genealoogiast
Laen...
Kuupäev
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Käesolevas magistritöös uurin autonoomiaesteetikat kui lääne kunstmuusikale omast paradigma, mille keskne kategooria on oma varasemast funktsionaalsusest ning muusikat reguleerinud institutsioonidest ja konventsioonidest emantsipeerunud muusikateos. Ühes autonoomiaesteetika esiletõusuga 18. sajandi lõpusrigel muutus autonoomne muusikateos lääne kunstmuusikas domineerivaks ja regulatiivseks, ent autonoomiaesteetikast lähtuvad arusaamad ja väärtushinnangud mõjutavad laiemalt nii muusika komponeerimist, esitamist, muusikakriitikat, -teadust, -historiograafiat kui ka -haridust. Magistritöö eesmärk on problematiseerida autonoomiaesteetikast lähtuvat muusika staatust ning uurida, kuidas mõjutavad sellest tingitud arusaamad ja väärtushinnangud tänapäeva muusikakultuuri. Käsitledes autonoomiesteetikat genealoogilise lähenemisviisi valguses, analüüsin selle paradigma esiletõusu eelduseid laiemates kultuurilistes, sotsiaalsetes ja poliitilistes oludes ning toon välja selle tähendusvaldkonnad ja väljendused.
Kirjeldus
In the Western art music paradigm, music is typically understood and interpreted as an autonomous musical work based on the principles of autonomy aesthetics. The ideas derived from autonomy aesthetics have influenced nearly every aspect of music culture, including composition, performance, criticism, historiography, education, and musicology. Since both the emergence of philosophical aesthetics and broader changes in social conditions played an important role in the development of autonomy aesthetics at the end of the 18th century, this thesis investigates these contexts through a genealogical approach inspired by Friedrich Nietzsche and Michel Foucault. Starting from the present as a problem situation, I will first examine how autonomy aesthetics is expressed in today’s music culture. By offering a concise context and analysis of autonomy aesthetics and its genealogy, tracing its roots in the broader social, philosophical, and cultural-historical space, I will then show that the understanding of music based on autonomy aesthetics is often taken for granted, while it is actually a coincidental historical construct and thus just one possible narrative among others. Consequently, but also in light of new developments in music culture, it is thus important to critically examine this concept again.
Märksõnad
filosoofia, philosophy, muusikafilosoofia, muusikateadus, autonoomiaesteetika, autonoomiaesteetika, genealoogia, muusikaline kogutegelikkus