Lapsevanemate normaliseerivad uskumused väärkohtlemise kohta professionaalses balletiõppes

Abstract

Väärkohtlemisel spordi, sealhulgas balleti kontekstis, esineb sageli nn halli ala, kus tulemustele orienteeritus võib viia ebasobivate praktikate õigustamiseni ning hägustada sobiva ja ebasobiva käitumise piire. Sellistes olukordades võivad probleemsed praktikad jääda märkamata või neid ei pruugita tajuda probleemina. Lapsevanemate vaade on seejuures oluline, sest nad aitavad lastel oma kogemusi tõlgendada ning võivad mõjutada seda, kas ja kuidas probleemidele reageeritakse. Uuringu eesmärk oli kirjeldada väärkohtlemist normaliseerida võivaid uskumusi professionaalses balletiõppes osalevate lapsevanemate seas. Uuringus osales 12 lapsevanemat. Andmed koguti poolstruktureeritud intervjuudega ja analüüsiti temaatilise analüüsi abil ning struktureeriti planeeritud käitumise teooria (Ajzen, 1991) alusel kolme kategooriasse. Käitumuslikud uskumused peegeldasid ühelt poolt ebasobivate praktikate aktsepteerimist kui edu eeltingimust ning teiselt poolt arusaama, et sekkumine võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi. Normatiivsed uskumused viitasid, et mittesekkumist kujundavad austusel põhinevad normid ning arusaam, et ka teised ei reageeri probleemsetele olukordadele. Kontrolliuskumused olid seotud sekkumisega kaasnevate riskide, selle tajutud ebaefektiivsuse ning arusaamaga, et olukorrad on paratamatud. Tulemused aitavad mõista, kuidas erinevad uskumused võivad kaasa aidata probleemsete praktikate püsimisele ja mittesekkumise kujunemisele professionaalse balletiõppe kontekstis ning pakuvad olulist sisendit ennetus- ja sekkumistegevuste kavandamiseks.