Liigtuginemine ChatGPT valedele vastustele ning seosed usaldusega kriitilise mõtlemise ülesannete lahendamisel

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tartu Ülikool

Abstrakt

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli TI-Hüppe valguses uurida ChatGPT-le liigtuginemistehk valede vastuste omaksvõtmist ja kasutamist, täpsustades tuginemise erinevaid tahke ning seoseid usalduse ja kasutusega. Katsegrupis (n = 325) lahendasid õpilased kriitilist mõtlemist nõudvaid ülesandeid koos ChatGPT pakutud lahendustega, millest ligi pooled (6/11) olid valesti lahendatud. Kontrollgrupp (n = 341) lahendas ülesanded iseseisvalt. Selgus, et õpilastel on raskusi valede ja õigete vastuste süstemaatilise eristamise ja optimaalse tuginemisega, millele viitab nullilähedane d’ eristusindeks. Kuigi katsegrupi sooritus oli parem, esines liigtuginemist olulisel määral: ¾ õpilastest kasutas vähemalt pooli valedest lahenduskäikudest, keskmiselt 60,6%. Samuti esines oluline korrelatsioon (rS = 0,408, p < 0,001) liigtuginemise ja kindlushinnangute vahel. Tulemused viitavad, et õpilaste oskused tehisaru väljundite hindamisel vajavad olulist arendamist ningmitteoptimaalse tuginemise vähendamine ja kriitilise mõtlemise oskuste arendamine peaksid püsima hariduslike sekkumiste keskmes.

Kirjeldus

Märksõnad

tehisaru, kognitiivne mahalaadimine, liigtuginemine, signaalituvastuse teooria, optimaalne tuginemine, kriitiline mõtlemine, artificial intelligence, cognitive offloading, over-reliance, Signal Detection Theory, optimal reliance, critical thinking

Viide