Nõrgema osapoole kaitsmise põhimõte Eesti ajakirjanike seas

Puhm, Alex-Sander

Nõrgema osapoole kaitsmise põhimõte Eesti ajakirjanike seas

dc.contributor.advisor	Juurik, Marten, juhendaja
dc.contributor.author	Puhm, Alex-Sander
dc.contributor.other	Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond	et
dc.contributor.other	Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut	et
dc.date.accessioned	2021-06-14T13:12:28Z
dc.date.available	2021-06-14T13:12:28Z
dc.date.issued	2021
dc.description.abstract	Ajakirjaniku tööd ja ajakirjaniku töö käigus tekkinud otsuste langetamist mõjutavad mitmed erinevad tegurid. Käesolevas bakalaureusetöös käsitlesin just neid tegureid, mis minu hinnangul kõige enam osapoolte valimist ja nõrgema osapoole kaitsmist soosivad. Uurimistööga selgitasin välja, millised on erinevad otsustuskohad, mida ajakirjanikud enda igapäevatöös kogevad ning kuidas nad lähtuvalt enda kogemustest ja moraalsetest tõekspidamistest neid kindlaid olukordi lahendaksid. Samuti uurisin töös täpsemalt, milliste argumentidega ajakirjanikud langetatud moraalseid otsuseid põhjendavad, ning kas ja millistel põhjustel tuntakse kohustust või vajadust nõrgemaid osapooli konfliktsete juhtumite korral kaitsta. Teoreetilisi ja empiirilisi lähtekohti analüüsides selgus, et ajakirjanike tööalaseid otsuseid mõjutavad tegurid võivad olla nii tööalased kui ka isiklikud ning varieeruvad sõltuvalt olukordadest. Rolli mängivad nii ajakirjaniku väärtushinnangud, eetika, varasemad kogemused kui ka muud tegurid. Eelkõige sõltuvad otsused ajakirjanikest endist. Töö käigus ilmnes näiteks asjaolu, et ajakirjanikel on mõned mõjutegurid saanud töörutiinis niivõrd tavalisteks, et nende olemasolu igapäevatöös ei märgatagi. „Lõpuks muutubki see selliseks sissekõnnitud rajaks, mida mööda sa kõnnid. Sa võtad mingi loo ette ja sa juba tead, et millist poolt siin esile tõsta ja kuidas seda kajastada. Ega selle peale töö käigus ei mõtle“. (Õ1). Samuti sai töö käigus selgeks, et kuigi ajakirjanikud peaks juhtumite puhul osapooli võrdselt kohtlema, ei ole see alati võimalik. Kuna ajakirjanik on eelkõige inimene, kellel on omad väärtushinnangud, kogemused, veendumused jm, teeb ta tööalaseid otsuseid paratamatult nendele tuginedes. Nii on ka nõrgemate osapoolte eelistamise ja kaitsmise puhul. Töö empiirilisest osast selgus, et konfliktsete juhtumite puhul eristatakse osapooli peamiselt olukorra ja selle asjaolude põhiselt. Siiski selgus, et leiduvad ka kindlad grupid, keda peetakse sotsiaalselt haavatavateks ning seega konfliktides ka nõrgemateks. Selgeid vastuseid sellest, miks ajakirjanikud mingeid valikuid teevad, ei tulnud. Paratamatult tuleb tsiteerida Foremani (2010), kes on arvamusel, et kõiki ajakirjanike tööalaseid valikuid saab kõige paremini põhjendada fraasiga „It depends“ („See sõltub“).	et
dc.description.uri	https://www.ester.ee/record=b5449817*est
dc.identifier.uri	http://hdl.handle.net/10062/72406
dc.language.iso	est	et
dc.publisher	Tartu Ülikool	et
dc.rights	openAccess	et
dc.rights	Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International	*
dc.rights.uri	http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/	*
dc.subject	meedia	et
dc.subject	ajakirjanikud	et
dc.subject	ajakirjanduseetika	et
dc.subject	väärtused (filos.)	et
dc.subject	objektiivsus	et
dc.subject	Eesti	et
dc.subject.other	bakalaureusetööd	et
dc.title	Nõrgema osapoole kaitsmise põhimõte Eesti ajakirjanike seas	et
dc.type	Thesis	en

Files

Original bundle

Now showing 1 - 1 of 1

Name:: puhm_alex_ba_2021.pdf
Size:: 461.96 KB
Format:: Adobe Portable Document Format
Description:

Download

License bundle

Now showing 1 - 1 of 1

Name:: license.txt
Size:: 1.67 KB
Format:: Item-specific license agreed upon to submission
Description:

Download

Collections

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni lõputööd