Eesti venekeelsete koguduste noorte eestvedamise oskuste kujundamine kompetentse juhendamise abil

Abstract

Käesolev magistritöö on seotud teoloogia valdkonnaga moraalse ja vaimse eestvedamise oskuste kujundamise küsimustes. Uurimus keskendub aktuaalsetele küsimustele, mis tänu oma kaasamisele väärib erilist tähelepanu. Ankeedis esitatud küsimustele saadud kommentaarid sisaldavad palju näiteid tõelistest situatsioonidest teenimises ning on venekeelsete koguduste vaimulike elukogemusega tõendatud. Informantide nimede asemel kasutatakse suuri kirjatähti, mis tagab nendele täieliku anonüümsuse. Huvi selle uurimuse vastu on kujunenud vaimulike juhtide uue põlvkonna kujundamise mõistmise olulisusest. Autori poolt on püstitatud järgmised uurimisülesanded: 1) Läbi viia eestvedamise ümber kujunenud olukorra analüüs. 2) Käsitleda esitatud mudelit koguduste praktikas. 3) Määratleda ja kontrollida „Eesti venekeelsete koguduste noorte eestvedamise oskuste kujundamine kompetentse juhendamise abil“ mudeli funktsioneerimise tingimused eksperimendi teel. I peatükis hermeneutilise lähenemisviisi kaudu on määratletud teoreetilised aspektid, mis omakorda aitasid II peatükis määratleda praktilisi aspekte kvalitatiivse meetodi abil. 70 ankeeti alusel olid valitud osalejad telefoniintervjuu läbiviimiseks. Intervjuu käigus olid saadud alljärgnevad tulemused: (1) suuruste vaheline seos viitab informantide hea kaasamisele, (2) anketeerimise ja intervjuu käigus saadud andmed tõendavad uurimuse aktuaalsust, (3) analüütiliselt mudeldatud küsimuste plokid aitasid teha kindlaks eestvedamise oskuste mõistmist, (4) puudulik informeeritus eestvedamise ja kompetentse juhendamise osas ning programmide ja metoodika vähesus. Autori arvates põlvkondade vahelise vastastikuse mõju teaduslike lähenemisviiside käsitlemisel eelmiste uurijate ja teoloogide seisukoht võib olla kasulik väliste faktorite lahendamiseks, mis mõjutavad Eesti venekeelsete koguduste noorte eestvedamise oskuste kujundamist kompetentse juhendamise abil. Võib väita, et planeerimise prioriteetide ja puuduliku kaasamise tagajärjed on ettearvatavad, mis mõjutab inimressursi efektiivsust ja voolavust. Järelikult need on kompetentset juhendamist ja koguduste arengut tervikuna takistavad tegurid. Eestvedamise mõistmise kohta saadud vastuste igakülgse analüüsi käigus olid tehtud kindlaks järgmised tegurid: (1) uuritav grupp määratleb eestvedamise mõistet suurel määral eestvedajana ja vähemal määral eestvedamisena, mis võib olla postsovetliku aja eelistuste jälg; (2) eestvedamise mõistmise fookuse nihkumine: a) meeskonna teenimise poole, b) eestvedamise misjonilt kirikus eestvedaja kujule. Järelikult kõik need on peamiselt seotud Jumala ja inimeste teenimisega, ühiste eesmärkide ja teiste heaolu saavutamise teenimisega. Käesolevas uurimuses autor teeb kindlaks, et mitte kõik annavad indentseid vastuseid, aga vastuste koguanalüüs andis hea ülevaate uurimismaterjalist ning autor sai oodatavaid tulemusi püstitatud uurimisülesannetele. Kokkuvõttes autor teeb kindlaks kuivõrd ta nõustub teiste teadlastega — eestvedamises juhendamise olemus on selles, et luua selliseid vastastikuseid suhteid, mis aitaksid hoolealuseid edaspidises arengus vajaduste rahuldamise arvelt. Kahe põlvkonna eestvedajate vahel efektiivselt arenevad õiged suhted aitavad eestvedajate kujundamist kristlikus ja sekulaarses ühiskonnas. Autori arvates arusaadavas keeles kirjutatud magistritöö võib olla kasulik laiale lugejaskonnale edaspidiste uurimuste jaoks, olemasolevate eestvedamise suundade uurimiseks ning teaduslike ja Eesti sotsiaalhariduslike allikate tsiteerimiseks.