Eakate digioskuste arendamine ja selle seos heaolu ning emotsionaalse enesetundega

Abstract

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida digitaalsete oskuste arendamise võimalikkust eakate seas ja digioskuste seost emotsionaalse enesetunde ja heaoluga, toetudes EEK-2 ja WHO-5 küsimustikele. Eksperimendi raames toimus väikestes gruppides digipädevuste õppimine, toimus 2 mõõtmist (sekkumise-eelne ja -järgne). Valim oli jaotatud katse- ja kontrollgruppi, osalejaid oli 92. Mõlemas grupis toimus digioskuste paranemine esimese ja teise mõõtmise vahel, kuid gruppide erinevus oli väike. Põhjus võis olla selles, et toimus iseseisev õppimine kontrollgrupis. Statistiliselt olulisi muutusi heaolus ja emotsionaalses enesetundes ei olnud. See võib viidata sellele, et mõõtmiste vaheline periood polnud piisavalt pikk, et digioskuste paranemine saaks osutada mõju eakate heaolule. Eakate emotsionaalse enesetunde näitajad olid juba algmõõtmisel normi piires. Tulemustest võib järeldada, et digioskuste õpe oli tõhus ja osalejad olid motiveeritud.