Maakonnalehtede ajakirjanike tunnetatavad tööülesanded

Abstract

Uue meedia tulek on toonud toimetustesse palju uusi ülesandeid. Maakonnalehe tavapärasegi töökorralduse juures ei ole üldjuhul toimetuses selgelt jaotatud teemavaldkondi ja mõnikord on vähem ajakirjanikke, täitmaks neidsamu ülesandeid, mis suuremas lehes. See tähendab, et ajakirjanikud peavad täitma paljusid erinevaid tööülesandeid. Paljude eri ülesannete täitmist, kiiret töötempot ja suurt töökoormat on peetud läbipõlemiseni viivateks teguriteks. Selles töös uurisin kolme vähemalt viis korda nädalas ilmuva maakonnalehe ajakirjanike tunnetatavaid tööülesandeid. Toimetustest kaks olid keskmisest Eesti maakonnalehest suurema tiraažiga ja üks väiksemaga. Kokku oli valimis 22 ajakirjanikku, nende seas nii reportereid kui ka toimetajaid. Ajakirjanikega tegin poolstruktureeritud intervjuud, mille eesmärk oli saada teada, milliseid ülesandeid ajakirjanikud tunnetasid, keskendudes ka sellele, miks neid ülesandeid täidetakse ja kuidas eri ülesanded ajakirjanikke mõjutavad. Kuna valimis oli nii nooremaid kui ka vanemaid ja nii pikema kui ka lühema staažiga ajakirjanikke, sai tähelepanekuid teha vanuse ja staaži arvestuseski. Andmete töötlemiseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi. Andmeanalüüsi käigus kodeerisin intervjuud ja moodustasin teemakategooriad. Moodustunud kategooriate alusel esitasin uuringu tulemused. Tulemustest ilmnes, et ajakirjanike tööülesanne on tuua lehte lugusid, aga viisid ja vahendid selleks on erinevad. Näiteks tehti lugusid paberlehe kõrval veebiplatvormile ja sündmusi anti edasi videolugudega, mille juures oli ajakirjanikel samuti eri rolle. Eriti olid veebi- ja multimeedialugudega seotud noored ajakirjanikud, kes tegid paralleelselt lugusid mõlemale platvormile ja mõnikord mitmes formaadis. Säärast rööprähklemist ja ülesannete rohkust on aga seostatud läbipõlemisega. Erinevaid tööülesandeid suunas ajakirjanikke täitma muuhulgas laiahaardeline leping, kus ülesanded ei olnud konkreetselt määratletud, aga ajakirjanikele määrati ülesandeid jooksvaltki. Paljuski täideti ülesandeid seetõttu, et tunti vastutust toimetusetöö üldise toimimise ja kolleegide ees ning käituti ühtse meeskonnana. Mõningate ülesannete tegemise eest olid ette nähtud materiaalsed ja mittemateriaalsed motivaatorid. Ajakirjanikud märkisid, et erinevate ülesannete täitmine, nende vahel vaheldumine ja toimetuse tempo mõjutasid neid negatiivselt, tekitades pingeid ja segades töörütmi. Samas aga oli näiteid sellestki, kuidas eri tööülesanded võisid hoopis motivatsiooni lisada. Kuna suur töökoormus, tähtajad ja ebaselge roll võivad viidata stressile ja läbipõlemisele, võiks kindlasti uurida läbipõlemist maakonnalehtede ajakirjanike seas. Samuti võiks teha sarnase uuringu üleriigilistes lehtedes, mille tulemusena saaks võrrelda maakonnalehtede ajakirjanike tunnetatavaid tööülesandeid üleriigiliste lehtede ajakirjanike omadega. Tänan oma bakalaureusetöö juhendajat Signe Ivaskit, kes toetas ja suunas mind kogu töö tegemise protsessi vältel ja ilma kelleta ei oleks töö valmimine võimalik olnud. Ütlen tänusõnad ka bakalaureusetöö retsensendile ja eelkaitsmiskomisjonile asjalike nõuannete eest. Samuti tänan ajakirjanikke, kes olid nõus bakalaureusetöö jaoks intervjuud andma ja kelleta oleks see töö olemata.