President Kersti Kaljulaidi Eesti Vabariigi aastapäevakõnede ning arvamusmeedia reaktsioonide analüüs

dc.contributor.advisorKruup, Kaspar, juhendaja
dc.contributor.authorReinas, Anett Maria
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2023-06-08T12:39:06Z
dc.date.available2023-06-08T12:39:06Z
dc.date.issued2023
dc.description.abstractMinu bakalaureusetöö eesmärgiks oli jõuda arusaamani, kuidas president Kersti Kaljulaid kasutas enda sümboolset võimu läbi kõnede. Uurisin seda presidendi kahe vabariigi aastapäeva kõne näitel. Valimi moodustasid Kaljulaidi kõige esimene vabariigi aastapäeva kõne 2017. aastal ning viimane aastapäevakõne 2021. aastal. Ühele presidendile keskendudes on võimalik märgata täpsemalt tema stiili, eripärasid ning muutuseid läbi aja. Uurimistöö fookuses olid presidendi kõnes domineerivad diskursused ning kuidas Kaljulaid neid erinevate retoorikavõtete abil esile tõstis ning omavahel suhestas, kujundades seeläbi oma sümboolse võimu toel ühiskonnas diskursiivset korda. Lisaks analüüsisin ka meediavälja ning kuidas Eesti suurimad uudiseportaalid presidendi vabariigi aastapäeva kõnele reageerivad. Kõneanalüüsiks kasutasin diskursusanalüüsi meetodit, mille raames analüüsisin mõlema kõne meta-, makro-, meso- ja mikrostruktuuri. Diskursusanalüüsi abil tõlgendasin ja kirjeldasin presidendi kõnesid, vaadates kuidas erinevad kõnestruktuurid diskursuseid esile toovad ning võimendavad. Meediavälja analüüsisin standardiseeritud kontentanalüüsi abil, mille käigus uurisin, kuidas käsitlevad arvamusartiklid presidendi kõnes esinenud diskursuseid. Täpsemalt kodeerisin seda, kas arvamusartiklid nõustusid, vastandusid, jäid neutraalseks presidendi käsitletud diskursuste suhtes või oli käsitlus ebaselge, rääkides hoopis teistest diskursustest. Diskursusanalüüsi käigus määrasin 2017. aasta kõnele neli erinevat diskursust ning 2021. aastal lisandus veel viies. Bakalaureusetöö käigus tuli välja, et president Kaljulaid tõi enda vabariigi aastapäeva kõnedes kõige enam esile õmblusteta ühiskonna diskursust ning võimendas neid peamiselt kolmikute, kontrastide, metafooride ja paaris loetelude abil. Enda kõnedes tagas ta sidususe peamiselt ühtlase stiili ja esitlusviisiga. Meediavälja kontentanalüüsi käigus selgus, et enamus autoreid keskenduvad presidendi kõnes sellele osale, mis on enim kooskõlas nende enda eluvaldkonnaga. Mõlema kõne puhul oli arvamusmeedia kõige enam võimendanud õmblustega ühiskonna diskursust, enamasti sellega nõustudes. 2021. aasta kõne puhul pakkus meedias palju kõneainet ka põhiseaduslik diskursus. Põhiseadusliku diskursusega oli meedia rohkem vastandunud kui nõustunud. Peamiselt oli arvamusartiklite keskmeks presidendi sõnavõtt üldhariduskoolide üleminekul täielikult eestikeelsele haridusele. Kuna see oli antud hetkel ühiskonnas ja poliitikas väga vastuoluline teema, siis meedia seda ka võimendas. 2017. aastal oli palju kõneainet pakkunud teemaks presidendi kõnelemine lähisuhtevägivallast. Kuna ükski president ei olnud seda teemat varem vabariigi aastapäeva kõnes puudutanud, siis oli see rahvale üllatuseks. Enamasti arvamusmeedia aga presidendi käsitlusega nõustus.et
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/90324
dc.language.isoestet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.titlePresident Kersti Kaljulaidi Eesti Vabariigi aastapäevakõnede ning arvamusmeedia reaktsioonide analüüset
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
reinas_anett_ba_2023.pdf
Suurus:
474.36 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Kirjeldus:

Litsentsi pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Pisipilt ei ole saadaval
Nimi:
license.txt
Suurus:
1.71 KB
Formaat:
Item-specific license agreed upon to submission
Kirjeldus: