Ravimi kõrvaltoimete tuvastamine digiretsepti andmete põhjal

Abstract

Käesolevas töös uuriti, kas digiretsepti andmete põhjal on võimalik tuvastada potentsiaalseid ravimite kõrvaltoimeid. Kasutatud andmestik sisaldas 10% juhuslikult valitud Eesti elanikkonnast, täpsemalt 139 987 patsiendi andmeid, kes on aastatel 2012–2019 välja ostnud 7 207 212 retsepti. Võimalike kõrvaltoimet põhjustavate ja neid potentsiaalselt leevendavate toimeaine paaride moodustamisel lähtuti põhimõttest, et ravimite välja ostmise periood jääks 90 päeva sisse. Töö tulemustest selgus, et kõige sagedamini kirjutati välja vererõhu- ja südameravimit toimeainega metoprolool ja seda enamasti vanuserühmas 51+, mille puhul tuvastati andmestikus ka kõige rohkem erinevatesse gruppidesse kuuluvaid tõenäolisi kõrvaltoimeid (kesknärvisüsteem, kopsuhaigused, psühhiaatriline, seedetrakt ning immuunmoduleeritud reaktsioonid). Vanuserühmas 31+ võisid tekitada potentsiaalseid kõrvaltoimeid erinevad antidepressandid ja rahustid, mille kõrvaltoimeks võisid olla unehäireid või ravimi tarvitamise järsul lõpetamisel võõrutusnähud, mille leevendamiseks kirjutati välja unerohtusid. Töös kasutatud metoodika võimaldas tuvastada andmestikust palju paare, mille vahel esines tõenäoline seos, kuid sellest olenemata võis registreeritud juhtude hulka sattuda selliseid kombinatsioone, kus kõrvatoimet siiski polnud, sest ravimid sattusid ajaaknasse juhuslikult või neid tarvitati kombinatsioonina. Üksnes ravimite pakendi infolehtede järgi võimalikke kõrvaltoimeid põhjustavaid ja neid leevendavaid toimeaine paare andmestikust korrektselt kõikidel juhtudel tuvastada ei saa. Töös kasutatud meetodi puhul on vajalik tulemused valideerida ning see eeldab meditsiinilise haridusega spetsialisti hinnangut. Meetodit tuleb edasipidi täiendada, võttes arvesse rohkem tegureid, näiteks kõrvaltoimete esinemissagedus, diagnoosikoodid ja kogutud teave epikriisi tekstidest.