Perfektsionismi, impulsiivsuse ja emotsioonide regulatsiooni raskuste ühisroll depressiooni sümptomite selgitamisel

Lühendatud kirje lehekülg
dc.contributor.advisorAkkermann, Kirsti, juhendaja
dc.contributor.advisorSoidla, Kärol, juhendaja
dc.contributor.authorMandel, Mireena
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Psühholoogia instituutet
dc.date.accessioned2025-06-16T10:53:27Z
dc.date.available2025-06-16T10:53:27Z
dc.date.issued2025
dc.description.abstractErinevalt varasematest uuringutest analüüsiti üheaegselt perfektsionismi ja impulsiivsuse alatahke ning emotsioonide regulatsiooni (ER) raskuseid depressiooni sümptomaatika variatiivsuse kirjeldamisel. Lisaks depressiooni tervikkonstruktile uuriti mainitud meeleoluhäire afektiivsete, kognitiivsete ja neurovegetatiivsete sümptomite klastreid. Seni on eksisteerivas teaduskirjanduses jäänud piisava tähelepanuta impulsiivsuse ja perfektsionismi üheaegne käsitlus. Kuna on leitud, et mainitud isiksuslike tendentsidega arvestamine aitab mõista psühhopatoloogia säilimist, kaasati need regressioon- ja medieerimisanalüüsidesse üheaegselt. Kolme varasema uuringuprojekti andmetel põhinev koguvalim (N = 780) moodustus nii kliinilisest (N = 161) kui kontrollgrupist (N = 619), kes vastasid enesekohastele küsimustele. Hierarhilised regressioonanalüüsid kinnitasid, et impulsiivsus ja perfektsionism on olemuselt multidimensionaalsed: ehkki mõlemad olid depressiooni prediktorid, ennustasid nende alatahud depressiooni vastassuunaliselt. Leiti, et need näiliselt vastanduvad omadused seletavad ühiselt rohkem depressiooni hajuvusest kui kumbki faktor eraldiseisvana. Kõige täpsemalt kirjeldas depressiooni variatiivsust impulsiivsuse, perfektsionismi ja ER-i raskuste ühine ennustusmudel. Kuigi üldiselt ennustasid prediktorid täpseimalt kognitiivseid ja afektiivseid sümptomeid, tuvastati igal prediktoril mitmeid unikaalseid mustreid. Medieerimisanalüüsidest selgus, et ER-i raskused vahendavad täielikult düsfunktsionaalse impulsiivsuse ja osaliselt mitteadaptiivse perfektsionismi seost depressiooni sümptomitega. Statistiliselt olulised seosed ilmnesid nii afektiivsetes, kognitiivsetes kui neurovegetatiivsetes sümptomklastrites, ent igas klastris koorusid esile spetsiifilised leiud. Tulemused kinnitavad, et lisaks koguskooridele on edaspidi soovituslik analüüsida nii psühholoogiliste riskitegurite alatahke kui depressiooni sümptomite klastreid, et omandada nüansirikkamat ja kliiniliselt kasulikumat teavet.et
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/111383
dc.language.isoet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniaen
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subjectdepressioonet
dc.subjectperfektsionismet
dc.subjectimpulsiivsuset
dc.subjectemotsioonide regulatsioonet
dc.subjectdepressionen
dc.subjectperfectionismen
dc.subjectimpulsivityen
dc.subjectemotion regulationen
dc.subject.othermagistritöödet
dc.titlePerfektsionismi, impulsiivsuse ja emotsioonide regulatsiooni raskuste ühisroll depressiooni sümptomite selgitamiselet
dc.title.alternativeThe combined role of perfectionism, impulsivity, and emotion regulation difficulties in explaining depression symptomsen
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Pisipilt
Nimi:
Mandel_Mireena_magistritoo.pdf
Suurus:
994.23 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Lae alla

Kollektsioonid

Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology